Kredex ei saa elektriautode toetuse väärkasutajatelt raha tagasi ({{commentsTotal}})

Elektriautode laadimispunkt
Elektriautode laadimispunkt Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Seaduseauk võib võtta Kredexilt õiguse elektriautode soetamiseks antud toetuse tagasinõudmiseks ka juhul, kui raha reaalselt elektriautodele ei kulutatud.

Teatavasti andis Kredex aastatel 2012-2015 eraisikutele ja ettevõtetele toetust, et need saaks soetada kokku enam kui 650 elektriautot.

Juba ülemöödunud aastal sai selgeks, et mõned ettevõtted pole raha sihipäraselt kasutanud ehk pärast toetuse kättesaamist jäid vähemalt osad lubatud autodest ostmata.

Raha tagasinõudmiseks koostas Kredex haldusakti, millega kuulutas vastavad toetuse andmise otsused kehtetuks. Mõned ettevõtted pöördusid halduskohtusse, et Kredexi otsus vaidlustada.

Tänavu aasta juunis andis halduskohus õiguse Kredexile ning seejärel pöördus Kredex Kohtutäiturite poole, et nood ettevõtetelt raha sisse nõuaks.

Siis aga teatasid vähemalt kaks kohtutäiturit, et nemad täitementlust alustada ehk raha sisse nõuda ei saa. Kohtutäitur Arvi Pinki sõnul peab täitemenetluse aluseks olema täitedokument. Viimast aga tema näinud ei ole.

"Tõitedokumendiks antud hetkel saaks olla halduskohtu otsus. Kredexi enda tehtud haldusakt tänase seaduse järgi täitedokumendiks ei kvalifitseeru," märkis Pink.

Halduskohtu otsuse alusel saaks Pinki sõnul raha sisse nõuda ainult juhul, kui otsuses oleks kirjas, kes kellele ja kui palju maksma peab.

Olemasolev, juunikuine otsus ütleb aga ainult seda, et Kredexi antud haldusakt jääb jõusse. Aga kui isegi kohus ütles, et haldusakt kehtib, miks ei saa siis selle alusel raha tagasi küsida. Kredexi riskiosakonna juristi Ingrid Ajangu sõnul tulebki siin mängu puuduv paragrahv toetuse andmisele aluseks olnud välisõhu kaitse seaduses.

"Välisõhu kaitse seaduses ei ole üldse ette nähtud seda, et selle alusel antud toetuse tagasinõudmise otsused võiks täitmisele suunata. Ja siia on tõepoolest see probleem tegelikult maetud. Et kui oleks seaduses olemas see koht, siis ei oleks kindlasti ka probleemi täitmisele suunamisel," selgitas jurist.

Ehk lihtsamalt, Kredex võib küll kokku panna haldusakti ja tagantjärele toetuse andmise tühistada, kuid sellest ei piisa. Lihtsalt haldusakti alusel neile raha tagasi maksma ei pea. Mis siis teha?

Praegu on raha tagasinõudmisest keeldunud kaks kohtutäiturit. Arvi Pink, kes peaks Osaühingult Roherent kätte saama 54 000 eurot ja Kristina Feinman, kel ülesanne saada Osaühingult Keskkonnaauto kätte 72 000 eurot.

Teisalt on ka kohtutäitureid, kes Pinki ja Feinmaniga ei nõustu, ning mõnelt ettevõttelt raha sissenõudmine juba käib. Viimase võimalusena läheb Kredex tõrksate kohtutäiturite vastu kohtusse.

Üks võimalus oleks tegelikult veel. Kredex võiks minna otse toetuse saajate vastu ja neilt läbi kohtu raha sisse nõuda. Paraku kadus see võimalus hetkel, mil toetusesaajad kredexi algse haldusakti tühistamiseks ise kohtusse läksid.

Nimelt ütleb riigikohtu praktika, et ühe teemaga kaks korda kohut tülitada ei tohi.

Toimetaja: Priit Luts



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema