Riigipalgaliste kärpe-eesmärk jääb 3500 töökoha peale, kuigi pool on juba tehtud ({{commentsTotal}})

Kuigi valitsussektori töötajate arv vähenes eelmise aastaga 1500 võrra ehk valitsuse plaanitust oluliselt rohkem, jääb pikem eesmärk endiselt samaks - kaotada nelja aastaga 3500 töökohta.

Koalitsioonilepe näeb ette, et nelja aasta jooksul vähendatakse valitsussektori töötajate arvu 3500 inimese võrra. Aastaseks kärpe-eesmärgiks seati vähemalt 750 inimest.

Eile avaldas aga rahandusministeerium, et esimese aastaga vähenes töötajaskond koguni 1500 inimese võrra. "Eilse seisuga oli see number isegi 1700, kuid selles on sees natuke hooajalisust. Näiteks võtab politsei ja piirivalveamet praegu töötajaid juurde," selgitas riigihalduse minister Arto Aas ERR-i uudisteportaalile.

Esimese aasta suur kärpenumber tähendab Aasa sõnul seda, et pool neljaks aastaks seatud ülesandest on täidetud ning eesmärki pole plaanis suurendada. "[3500] tuleb kindlasti täis, võib-olla isegi rohkem."

Palgakasv survestab

Põhjus, miks töötajaskond on vähenenud eesmärgist isegi rohkem, on tõenäoliselt palgakasv. Nimelt on Eestis viimastel aastatel keskmine palk kiiresti kasvanud, kuid valitsus ei ole suurendanud riigiasutuste palgafondi samas tempos. See tähendab, et kui asutused tahavad töötajate palkasid tõsta, peavad nad töötajaid koondama.

"See surve oli enne ja jääb ka edaspidi. Me oleme näinud, et kui palgafondi on suurendatud paar protsenti, siis palgad tõusevad ikka kuus-seitse protsenti," kinnitas Aas.

"Kui [asutus] tahab inimesele rohkem maksta, tuleb teiselt poolt tõmmata töötajate arvu kokku või otsida paremaid töömeetodeid."

Samas kinnitas Aas, et riik ei vea enam palgatõusu. See oli nii mitu aastat järjest kuni viimase aastani, kuid praegu on valitsussektori palgakasvu tempo erasektoriga võrreldes väiksem.

Eelmise aasta oodatust suuremat töötajate vähendamist kommenteerides ütles Aas, et üldiselt on seda teinud kõik valdkonnad, kuid mõned siiski eristuvad. "Just ametnike arvu vähendamise osas on tubli olnud näiteks justiitsministeerium oma vanglate ja kohtusüsteemiga. Samuti keskkonnaministeerium oma allasutustega ning rahandusministeerium maksu- ja tolliametiga," lisas ta.

Toimetaja: Oliver Kahu



Ida-Euroopas müüakse sadu tooteid, mille kvaliteet on Lääne-Euroopa sama nimega kaubast kehvem.

EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

ERAKONDADE REITINGUD

Tallinn valib: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa

KIRJANIKE LIIT 95
Saksamaa valimised
Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: