Riigipalgaliste kärpe-eesmärk jääb 3500 töökoha peale, kuigi pool on juba tehtud
Kuigi valitsussektori töötajate arv vähenes eelmise aastaga 1500 võrra ehk valitsuse plaanitust oluliselt rohkem, jääb pikem eesmärk endiselt samaks - kaotada nelja aastaga 3500 töökohta.
Koalitsioonilepe näeb ette, et nelja aasta jooksul vähendatakse valitsussektori töötajate arvu 3500 inimese võrra. Aastaseks kärpe-eesmärgiks seati vähemalt 750 inimest.
Eile avaldas aga rahandusministeerium, et esimese aastaga vähenes töötajaskond koguni 1500 inimese võrra. "Eilse seisuga oli see number isegi 1700, kuid selles on sees natuke hooajalisust. Näiteks võtab politsei ja piirivalveamet praegu töötajaid juurde," selgitas riigihalduse minister Arto Aas ERR-i uudisteportaalile.
Esimese aasta suur kärpenumber tähendab Aasa sõnul seda, et pool neljaks aastaks seatud ülesandest on täidetud ning eesmärki pole plaanis suurendada. "[3500] tuleb kindlasti täis, võib-olla isegi rohkem."
Palgakasv survestab
Põhjus, miks töötajaskond on vähenenud eesmärgist isegi rohkem, on tõenäoliselt palgakasv. Nimelt on Eestis viimastel aastatel keskmine palk kiiresti kasvanud, kuid valitsus ei ole suurendanud riigiasutuste palgafondi samas tempos. See tähendab, et kui asutused tahavad töötajate palkasid tõsta, peavad nad töötajaid koondama.
"See surve oli enne ja jääb ka edaspidi. Me oleme näinud, et kui palgafondi on suurendatud paar protsenti, siis palgad tõusevad ikka kuus-seitse protsenti," kinnitas Aas.
"Kui [asutus] tahab inimesele rohkem maksta, tuleb teiselt poolt tõmmata töötajate arvu kokku või otsida paremaid töömeetodeid."
Samas kinnitas Aas, et riik ei vea enam palgatõusu. See oli nii mitu aastat järjest kuni viimase aastani, kuid praegu on valitsussektori palgakasvu tempo erasektoriga võrreldes väiksem.
Eelmise aasta oodatust suuremat töötajate vähendamist kommenteerides ütles Aas, et üldiselt on seda teinud kõik valdkonnad, kuid mõned siiski eristuvad. "Just ametnike arvu vähendamise osas on tubli olnud näiteks justiitsministeerium oma vanglate ja kohtusüsteemiga. Samuti keskkonnaministeerium oma allasutustega ning rahandusministeerium maksu- ja tolliametiga," lisas ta.
Toimetaja: Oliver Kahu