Helme seab kahtluse alla Kaljuranna kandideerimisõiguse, siseministeeriumi kinnitusel on see olemas ({{commentsTotal}})

{{1473414769000 | amCalendar}}
Martin Helme riigikogus presidendivalimiste ajal.
Martin Helme riigikogus presidendivalimiste ajal. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme leiab, et Marina Kaljuranna otsus presidendiks kandideerida sööb eelkõige Reformierakonna kandidaadi Siim Kallase hääli valimiskogus, aga kahjustab ka IRL-i ja Vabarekonna kandidaadi Allar Jõksi šansse. Ühtlasi pani Helme taas kahtluse alla Kaljuranna õiguse kandideerida, kuid siseministeeriumi kinnitusel Kaljurannal nõutava sünnijärgse kodakondsusega probleemi pole.

"Niisiis, Kaljurand ikkagi kandideerib. Astus lausa ministri kohalt tagasi, et võimendada oma märtri mainet ja kasvatada kaastunde kapitali. Kuidas see valimiste dünaamikat muudab?" kirjutas Helme sotsiaalmeedias.
"Eelkõige sööb ta muidugi ära Kallase hääli, aga küllap võtab ka mingi osa sood, mis tähendab, et kahjustab ka Jõksi šansse. Meid see väga ei kõiguta, pigem teeb ta Mardi võimalused paremaks, sest ajab hääli veelgi rohkem lõhki ja toob teise vooru saamise läve allapoole."

Helme märkis, et "näeb selgelt", kuidas toimub infooperatsioon "ehk katse kloppida üles (meedia)hüsteeria, mille laineharjal tahetaksegi olematu poliitkogemuse tõttu lihtsasti suunatav mitte-eestlane presidendiks upitada".

"See hüsteeria või maania peab aitama varjata asjaolu, et Kaljurand on Reformierakonna ühe tiiva käepikendus. Hüsteeria on vajalik, et ratsionaalne loogika - ütled Marina, mõtled Autorollo ja härra Nilsson - ei pääseks kõlama," märkis Helme.

Teiseks on see Helme hinnangul vajalik, et üles ei tuleks küsimust Kaljuranna õigusjärgsest kodakondsusest.

"Meile teadaolevalt sai ta kas 1991. aasta lõpus või 1992. aasta alguses kodakondsuse mitte õigusjärgsuse alusel, vaid valitsuse eriotsusega," kirjutas Helme. "Väga sobivalt on valitsuse selle perioodi arhiiv pandud praegu kolima ja toimikuid ei ole võimalik leida."

Helme viitas seadusele, mis ütleb, et kandidaat peab esitama tõestuse oma õiguse kohta kandideerida. "Seega on see Kaljuranna kohustus esitada dokumentaalne tõestus mitte oma kodakondsuse kohta, vaid oma kodakondsuse õigusjärgsuse kohta."

Siseministeerium vastas ERR-i palvele kontrollida, kas rahvastikuregistri ja presidendi valimise seaduse järgi on Kaljurannal õigus presidendiks kandideerida lakooniliselt: "Marina Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik."

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: