Helme seab kahtluse alla Kaljuranna kandideerimisõiguse, siseministeeriumi kinnitusel on see olemas ({{commentsTotal}})

Martin Helme riigikogus presidendivalimiste ajal.
Martin Helme riigikogus presidendivalimiste ajal. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR
{{1473414769000 | amCalendar}}

EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme leiab, et Marina Kaljuranna otsus presidendiks kandideerida sööb eelkõige Reformierakonna kandidaadi Siim Kallase hääli valimiskogus, aga kahjustab ka IRL-i ja Vabarekonna kandidaadi Allar Jõksi šansse. Ühtlasi pani Helme taas kahtluse alla Kaljuranna õiguse kandideerida, kuid siseministeeriumi kinnitusel Kaljurannal nõutava sünnijärgse kodakondsusega probleemi pole.

"Niisiis, Kaljurand ikkagi kandideerib. Astus lausa ministri kohalt tagasi, et võimendada oma märtri mainet ja kasvatada kaastunde kapitali. Kuidas see valimiste dünaamikat muudab?" kirjutas Helme sotsiaalmeedias.
"Eelkõige sööb ta muidugi ära Kallase hääli, aga küllap võtab ka mingi osa sood, mis tähendab, et kahjustab ka Jõksi šansse. Meid see väga ei kõiguta, pigem teeb ta Mardi võimalused paremaks, sest ajab hääli veelgi rohkem lõhki ja toob teise vooru saamise läve allapoole."

Helme märkis, et "näeb selgelt", kuidas toimub infooperatsioon "ehk katse kloppida üles (meedia)hüsteeria, mille laineharjal tahetaksegi olematu poliitkogemuse tõttu lihtsasti suunatav mitte-eestlane presidendiks upitada".

"See hüsteeria või maania peab aitama varjata asjaolu, et Kaljurand on Reformierakonna ühe tiiva käepikendus. Hüsteeria on vajalik, et ratsionaalne loogika - ütled Marina, mõtled Autorollo ja härra Nilsson - ei pääseks kõlama," märkis Helme.

Teiseks on see Helme hinnangul vajalik, et üles ei tuleks küsimust Kaljuranna õigusjärgsest kodakondsusest.

"Meile teadaolevalt sai ta kas 1991. aasta lõpus või 1992. aasta alguses kodakondsuse mitte õigusjärgsuse alusel, vaid valitsuse eriotsusega," kirjutas Helme. "Väga sobivalt on valitsuse selle perioodi arhiiv pandud praegu kolima ja toimikuid ei ole võimalik leida."

Helme viitas seadusele, mis ütleb, et kandidaat peab esitama tõestuse oma õiguse kohta kandideerida. "Seega on see Kaljuranna kohustus esitada dokumentaalne tõestus mitte oma kodakondsuse kohta, vaid oma kodakondsuse õigusjärgsuse kohta."

Siseministeerium vastas ERR-i palvele kontrollida, kas rahvastikuregistri ja presidendi valimise seaduse järgi on Kaljurannal õigus presidendiks kandideerida lakooniliselt: "Marina Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik."

Toimetaja: Indrek Kuus



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema