Analüütik: Eestis toodetud kaupade eksport hoopis suurenes ({{commentsTotal}})

Naftahinnad on aastaga tõusnud ja see annab tunda ka ekspordistatistikas.
Naftahinnad on aastaga tõusnud ja see annab tunda ka ekspordistatistikas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi nii Eesti ekspordi- kui impordimahud juulis kukkusid, tuleks SEB analüütiku hinnangul vaadelda hinnangu andmiseks üksnes Eestis toodetud kaupade eksporti.

Statistikaamet teatas täna, et juulikuus kukkus Eesti eksport võrreldes aastataguse ajaga kuus protsenti ning võrdluses juuniga kümme protsenti. SEB analüütik Mihkel Nestor leiab, et need näitajad ei väljenda olulisimat - üksnes Eestis toodetud kaupade eksporti, mis hoopis tõusis.

"Eesti ekspordistatistika puhul on oluline eristada eksporti tervikuna ja Eestis toodetud kaupade eksporti. Ekspordi kogunumbrist ligi 30 protsenti on tegelikkuses re-eksport ehk kaup, mida Eesti vaid vahendab ja mis majandusele suurt lisandväärtust ei tooda," selgitas Nestor. "Juuli suur kukkumine ongi tingitud ennekõike re-eksporditavate kaupade müügi vähenemisest."

Suurima panuse langusesse andis mineraalsete kütuste ekspordi 20-protsendiline vähenemine, mistõttu mõjutas see kõvasti ka statistika rahalist väärtust. Suur hinnavahe tuleneb sellest, et naftabarreli hind oli aasta tagasi juulis ligi kümme dollarit kallim.

"Kui eksport tervikuna vähenes juulis kuus protsenti, siis Eestis toodetud kaupade eksport kasvas koguni 15 protsenti, toeks masinate ja seadmete ning mineraalkütuste väljavedu, samuti väikelaevade ja ujuvkonstruktsioonide ning puittoodete eksport," tõi Nestor esile.

Ta möönis, et ehkki kuude lõikes on ekspordinumbrid äärmiselt kõikuvad, soosib viimaste kuude statistika ja kaubanduspartnerite parem väljavaade tegelikult ekspordi kasvu ka aasta teises pooles.



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: