Analüütik: Eestis toodetud kaupade eksport hoopis suurenes ({{commentsTotal}})

Naftahinnad on aastaga tõusnud ja see annab tunda ka ekspordistatistikas.
Naftahinnad on aastaga tõusnud ja see annab tunda ka ekspordistatistikas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi nii Eesti ekspordi- kui impordimahud juulis kukkusid, tuleks SEB analüütiku hinnangul vaadelda hinnangu andmiseks üksnes Eestis toodetud kaupade eksporti.

Statistikaamet teatas täna, et juulikuus kukkus Eesti eksport võrreldes aastataguse ajaga kuus protsenti ning võrdluses juuniga kümme protsenti. SEB analüütik Mihkel Nestor leiab, et need näitajad ei väljenda olulisimat - üksnes Eestis toodetud kaupade eksporti, mis hoopis tõusis.

"Eesti ekspordistatistika puhul on oluline eristada eksporti tervikuna ja Eestis toodetud kaupade eksporti. Ekspordi kogunumbrist ligi 30 protsenti on tegelikkuses re-eksport ehk kaup, mida Eesti vaid vahendab ja mis majandusele suurt lisandväärtust ei tooda," selgitas Nestor. "Juuli suur kukkumine ongi tingitud ennekõike re-eksporditavate kaupade müügi vähenemisest."

Suurima panuse langusesse andis mineraalsete kütuste ekspordi 20-protsendiline vähenemine, mistõttu mõjutas see kõvasti ka statistika rahalist väärtust. Suur hinnavahe tuleneb sellest, et naftabarreli hind oli aasta tagasi juulis ligi kümme dollarit kallim.

"Kui eksport tervikuna vähenes juulis kuus protsenti, siis Eestis toodetud kaupade eksport kasvas koguni 15 protsenti, toeks masinate ja seadmete ning mineraalkütuste väljavedu, samuti väikelaevade ja ujuvkonstruktsioonide ning puittoodete eksport," tõi Nestor esile.

Ta möönis, et ehkki kuude lõikes on ekspordinumbrid äärmiselt kõikuvad, soosib viimaste kuude statistika ja kaubanduspartnerite parem väljavaade tegelikult ekspordi kasvu ka aasta teises pooles.



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema