Kaljuranna konkurendid kommenteerisid kandideerimisotsust: olukord on keeruline ({{commentsTotal}})

{{1473426328000 | amCalendar}}

Täna presidendiks kandideerimise otsusest teatanud Marina Kaljuranna konkurendid kommenteerisid, et olukord on uus ja mõnevõrra keerulisem.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Vabaerakonna presidendikandidaadi Allar Jõksi hinnangul nopib Marina Kaljurand hääli küll kõikidelt kandidaatidelt, kuid tegu on siiski positiivse sammuga demokraatia jaoks.

"Kindlasti on see hea uudis, kuna tegemist on tugeva kandidaadiga, kel on ka rahva seas toetus. Kaljuranna kandideerimine on hea demokraatia seisukohalt, samuti Reformierakonna sisekliima jaoks," ütles Jõks ERR-ile.

End erakondadeüleseks kandidaadiks nimetava Jõksi sõnul ei saa Kaljuranda pidada sõltumatuks kandidaadiks.

"Kaljurand on Reformierakonna ühe tiiva kandidaat. Kui ta oli kolm-neli kuud ühe erakonna kandidaat, siis ei saa ta ühel hetkel end sõltumatuks pidada. Kuid igal juhul on tegemist tugeva kandidaadiga, kes võtab hääli kõikidelt kandidaatidelt välja arvatud neilt, keda sunnitakse oma valimissedeleid pildistama," rääkis Jõks.

Jõks ütles, et tema teeb oma kampaaniat edasi ja on sihiks võtnud esimeses voorus valimiskogus saada vähemalt 90 häält, et pääseda ühe kandidaadina edasi teise vooru. Jõksi hinnangul on tõenäoline, et valimiskogus president ära valitakse.

"Valimiskogus on südametunnistusega inimesed ja kõik soovivad Eestile presidendi ära valida," lausus Jõks.

Kadri Simson: Kaljuranna käik viib Reformierakonna tundmatule rajale

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et Kaljuranna otsus loobuda välisministri ametist ning kandideerida presidendiks on järjekordne löök Reformierakonnale, kus sisepinged on juba niigi suureks kasvanud.

“See, et Kaljurand on valmis välisministri ametist presidendiks kandideerimise nimel loobuma, näitab et Reformierakond on sattunud tõenäoliselt oma ajaloo suurimasse vastasseisu,” ütles Simson, “Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas ei ole suutnud tekkinud konfliktile mõistlikku lahendust leida ning erakonna kaks leeri lähevad teineteisest üha kaugemale."

“Reformierakond pole seesuguss olukorras varem olnud ning partei hetkilisest käitumisest on näha, et astutakse tundmatule rajale. Üha tõenäolisem on see, et presidendivalimised toovad endaga kaasa ka muutuse Toompea koalitsioonis,” lisas Simson.

Simson rõhutas, et Marina Kaljuranna kandideerimine segab oluliselt kaarte valijameeste kogus. “Kõige raskemaks läheb elu Siim Kallasel ja Allar Jõksil, kelle toetajate häältele Kaljurand kõige otsemalt pretendeerib. Igal juhul on Eesti poliitika saanud juurde suure annuse põnevust. Loodame, et see jääb kestma pikemaks ajaks.”

Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps lisas, et Kaljurand ühelt poolt kindlasti jagab oma valijamehi Siim Kallasega. "Teiselt poolt on täna kindlasti neid valijamehi, kes ei ole erakonna liikmed ja võib-olla täna nägid oma valikutes pigem Allar Jõksi toetust, siis kindlasti ka nende hulgas on valijamehi, kes siis pigem eelistavad Marinat," leidis ta.

Jevgeni Ossinovski: olukord on uus

SDE esimeees Jevgeni Ossinovski kirjutas sotsiaalmeedias, et Marina Kaljuranna otsus kandideerida presidendiks on "tugev märk põhimõttekindlusest ja julgusest, mida Eesti poliitikas näeb harva" - eriti seetõttu, et selle sammu eelduseks oli loobumine välisministri kohast.

"Uues olukorras on sotsiaaldemokraatidel oma valijameestega lähinädalail vaja veelgi enam kaaluda, millisel viisil saame Eestile parima presidendi. Lõhe reformierakonnas olukorda muidugi ei lihtsusta," märkis Ossinovski.

Sotside võimalik presidendikandidaat Eiki Nestor ütles, et olukord valimiskogus on nüüd keerulisem. "Sisuliselt on seal Reformierakonnal ikkagi nüüd kaks kandidaati. Esimeses voorus kindlasti mõjutab see häälte jaotust mingit pidi. Kui on kandidaate rohkem, siis ka hääled jagunevad ja mõnevõrra kindlasti teeb ka keerukaks valimiskogul oma ülesanne täita," ütles Nestor "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Edgar Savisaar: kandideerivad kaks reformierakondlast

“Välisministri kandideerimine Estonia kontserdisaalis presidendi ametikohale ei tulnud mulle üllatusena,” ütles Savisaar, “Marina Kaljurand on poliitikas väga algaja ja teda on suhteliselt lihtne ära rääkida. Meie kandidaadile Mailis Repsile annab see hoogu juurde, sest kahe reformierakondlase kandideerimine on neile kõike muud kui hea.”

Savisaar arvas, et uue kandidaadiga tuli välja Kallase vastasleer, aga tundub, et nad pigem kaotavad kui võidavad sellest. “Lõhe Reformierakonnas läks täna sägavamale, ja sellega peavad kõik Eesti parteid järgmistel valimistel arvestama. Ja kõigile tundub, et just neil on täna õigus.”

Vabaerakond: Kaljurand eemaldugu Reformierakonna pahedest

Marina Kaljuranna otsus kandideerida kõneleb sellest, et rahulolematus Reformierakonnaga on Reformierakonna sees võtnud senisest palju jõulisema kuju, teatas Vabaerakond.

"Kui Marina Kaljurand kavatseb nüüd valitud teel lõpuni minna, peab ta sõltumatu kandidaadina Reformierakonna vigadest selgelt distantseeruma. Ta ei saa olla ühekorraga Reformierakonna kandidaat ja Reformierakonna vastaskandidaat. Meie jaoks on keskne küsimus, kumb ta tegelikult on," ütles Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

"Vabaerakonna meelest on Eesti poliitika suurim väljakutse parlamentaarse demokraatia taastamine. Seda nii Riigikogu vabastamisel kummitempli staatusest kui ka kohalike volikogude äratamisel uuele elule," ütles Herkel.

Mart Helme: valmistatakse ette pinda venelasest naispresidendi vastuvõtmiseks

EKRE võimalik presidendikandidaat Mart Helme hinnangul valmistatakse Eesti avalikkust ette selleks, et astutakse uuesti sama reha peale nagu siis, kui lauldi presidendiks Toomas Hendrik Ilves. "Nüüd valmistatakse pinda ette selleks, et kogu avalikkus oleks valmis venelasest naispresidendi vastuvõtmiseks ja pettumus saab suur olema," kommenteeris Helme.

Toimetaja: Indrek Kuus, Aleksander Krjukov



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema