Ilves: välisministri ametikoha ümber valitseb häiriv ebaselgus ({{commentsTotal}})

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul valitseb välisministri ametikoha ümber häiriv ebaselgus ning ta soovib esimesel võimalusel olukorda peaministriga arutada.

"Ma näen siin häirivat ebaselgust," ütles president Toomas Hendrik Ilves vastuseks BNS-i palvele kommenteerida välisministri ümber toimuvat segadust. "Senine välisminister esitas peaministrile lahkumisavalduse ja ütles, et 9. september on tema viimane tööpäev. Peaminister ütles, et senine välisminister jätkab. Vabariigi presidendina, kes põhiseaduse kohaselt esindab Eestit välissuhtluses, soovin ma teada, kes täidab 10. septembril Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välisministri kohuseid," ütles Ilves reede õhtul BNS-ile.

Tema sõnul ei tohi riigis olla mingit ebaselgust. "Eesti vajab välisministrit iga päev. Olen kindel, et me arutame seda olukorda peaministriga niipea kui võimalik," lisas Ilves.

Peaminister Taavi Rõivas ütles reedel, et ei kiirusta välisministri Marina Kaljuranna ametist lahkumise avalduse viimisega presidendi ette. "Tänase seisuga on Kaljurand ametis ja on seda seni, kuni ma pole seda viinud Kadriorgu. Mina ei nõua tema tagasiastumist," ütles Rõivas, lisades, et Eesti jaoks keerulisel ajal on oluline, et välispoliitikas ei tekiks lünka ja välisminister oleks olemas. "Kaljurand on olnud hea välisminister," rõhutas Rõivas.

Ta tõstis esile kehtivat seadust, mille järgi vabastab ministri ametist president, kui peaminister on sellise ettepaneku teinud. "Ma olen Kaljurannale öelnud, et annan talle aega järele mõelda," märkis Rõivas.

Reedel presidendiks kandideerimisest teatanud Marina Kaljurand välistas võimaluse jätkata välisministrina pärast presidendivalimisi, kui ta ka valituks ei osutu. "Ma olen väga selgelt välja öelnud, et ma soovin lahkuda täna. Täna on minu viimane tööpäev välisministeeriumis ja ma väga loodan, et siin ei tule mingisugust juriidilist trikitamist," ütles Kaljurand reedel BNS-ile pärast peaminister Taavi Rõivase sõnu, et soovitab Kaljurannal veel oma otsust kaaluda ning kas või kampaania ajaks puhkuse võtta.

Kaljurand viitas, et seaduse kohaselt tuleb tema lahkumisavaldusele vastus anda ühe kuu jooksul. "Aga ma väga loodan, et peaminister langetab selle otsuse kiiremini, sest ma olen väga selgelt öelnud, et ma ei jätka välisministrina ka siis, kui ma valimisi ei võida," rõhutas Kaljurand.

Kaljurand leidis, et talle tuleb otsida järglane võimalikult kiiresti. "Mina leian, et välisministri koht tuleks võimalikult ruttu ära täita, see ei ole selline koht, mis kannatab oodata," märkis Kaljurand.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema