Metanoolitragöödiast 15 aastat: politsei hinnangul juuakse nüüd vähem ({{commentsTotal}})

Reedel möödus 15 aastat metanoolitragöödia algusest. 2001. aasta 9. septembri varahommikul suri Pärnus Liiva tänava ühiselamus esimene puupiiritust joonud inimene, kokku kaotas mõne päevaga metanooli joomise tõttu elu 68 inimest. Salaviinaäri on selle ajaga võrreldes kokku kuivanud ja olud muutunud.

15 aasta eest valitses salaviinaturul tõeline õitseng. Igaühel, kellele poeviin kallis tundus, oli keegi tuttav, kelle käest piiritust või sellest juba valmis segatud jooki sai. Müügikett toimis hästi ja nii polegi imestada, et kui Suigust varastati tünnid tehnilise piiritusega, põhjustas sellest segatud jook juba paar päeva hiljem surma mitmes Pärnumaa paigas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Metanoolitragöödiast kujunes aga tõeline õppetund, hiljem pole seda tüüpi salaalkoholist midagi kuuldud. Alkoholi ebaseadusliku käitlemisega seotud kriminaalasju on aga aastas paar tükki.

Lääne ringkonnaprokurör Kaido Tuulemäe ütles, et isikud, kes tegelevad ebaseadusliku alkoholi käitlemisega on kindlasti olemas, ent sellist müügiketti, nagu me viisteist aastat tagasi nägime, täna enam ei ole.

Tuulemäe sõnul mängib siin rolli ka muutunud seadusandlus. Näiteks konfiskeeritakse kurjategijatelt kriminaalne tulu.

"Näiteks võime tuua eelmise aasta, kus ühes kriminaalasjas isikud mõisteti süüdi, jällegi alkoholi ebaseaduslikus käitlemises. Aga ühel isikul konfiskeeriti reaalset kriminaaltulu üle 8000 euro, mis temalt leiti, teisel isikul üle 5000 euro, lisaks auto. Niipalju, kui ma tean, siis maksuamet koostas ka maksuotsuse, kus mõisteti välja üle 70 000 euro ja ka see on makstud. Nii et kindlasti on täna riigil hoopis suuremad hoovad isikute mõjutamiseks," rääkis Tuulemäe.

Pärnumaal kannatas salaalkoholi tõttu kõige rohkem Tali küla. Viie aasta eest istusid aga ellujäänud endiselt poe juures ja jõid. Pärnu politseijuht Andres Sinimeri aga ütleb, et elu on siiski paremaks muutunud ja ka juuakse vähem.

"Ma usun küll, et selliseid salaalkoholi müügivõrgustikke, nagu oli tollal, täna enam ei ole isegi mitte võimalik üleval hoida ja need ei saaks väga pikalt tegutseda. See ei tähenda, et alkoholi ei jooda, et joomine iseenesest oleks vähenenud. Mul ausalt öeldes endal on tunne, et ka juuakse ikkagi natukene vähem. Võiks ju öelda, et võib-olla on narkootikumid võtnud selle osa üle, aga mulle tundub, et ka seda mitte. Lihtsalt elu Eestis on läinud paremaks," lausus Sinimeri.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: