Merkeli erakonna sõsarpartei esitas ettepanekud erakonna maine parandamiseks ({{commentsTotal}})

Saksamaa viimased kohalikud valimised on raputanud Angela Merkeli juhitud valitsust. Kristlike demokraatide sõsarpartei kristlik-sotsiaalne liit esitas ettepanekud, mille abil loodetakse erakonna mainet parandada.

Mecklenburg-Vorpommeni liidumaa valimistel immigratsioonivastaselt parteilt lüüa saanud kristlikud demokraadid on tulemuste pärast mures, kuid mitte nii pahased, kui nende kolleegid sõsarparteist kristlikust sotsiaalsest liidust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

CSU esitas ka järgmiste nõudmiste nimekirja suhete parendamiseks: Euroopast pärit kristlastest põgenike soosimine, pagulaste piirmäär aastas, burka ja niqabi keeld ning türgi kodanikele ei anta viisavabadust.// Kristlike demokraatide juht loodab siiski leida lepitust, kui kinnitas kolmapäeval Bundestagis, et uued reeglid töötavad.

"Tänane olukord on kõigile palju parem võrreldes aastatagusega, kuid endiselt tuleb palju teha. Üks suur probleem on tagasisaatmine ja sunniviisiline lahkumine, kellel ei ole lubatud siia jääda. Kodanike on täielik õigus eeldada, et aitame neid, kes vajavad abi, kuid et me ütleks neile, kellel ei ole elamisluba, et nad peavad Saksamaalt lahkuma. Muidu ei suuda me kohustusi täita," ütles Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

CSU juht Horst Seehofer on lubanud der Spiegelile antud intervjuus boikoteerida kristlike demokraatide parteikongressi detsembris, kui Angela Merkeli valitsus ei muuda põgenikepoliitikat. See aga tähendaks Saksamaa poliitikas korralikku pikselööki, sest CSU liider on viimase 60 aasta jooksul alati kongressil sõna võtnud.

Samal põhjusel ei ole CSU kutsunud ka Merkelit esinema enda kongressil sügisel. Järgmisi liidumaade valimisi silmas pidades ei ole Merkelile kindlasti hea uudis ka see, et eksport kukkus juulikuus aasta varasemaga võrreldes 2,6 protsenti. Kuna ka import on aeglustunud, näitab see, et Euroopa suurim majandus on alustanud kolmandat kvartalit nõrgalt.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema