Pomerants: maa uus hindamine ei tohiks kaasa tuua maamaksu olulist tõusu ({{commentsTotal}})

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul ei tohiks maa uus hindamine tuua kaasa maamaksu olulist tõusu. Selleks tuleks maa maksustamine siduda lahti maa korralisel hindamisel saadud väärtusest, mis eeldab maamaksuseaduse muutmist. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb paralleelselt uue korralise maa hindamisega analüüsida praeguste maamaksumäärade ajakohasust.

Et maamaks on praegu seotud maa maksustamishinnaga ja moodustab sellest 0,1 - 2,5%, tekitas teade kavandatavast uuest maa hindamisest valulist vastukaja, sest eeldatavalt maa hind tõuseb, mitte ei lange, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaminister Marko Pomerants rahustab, et mingit suurt maksutõusu uus hindamine kaasa ei too.

"Et maamaks ei tõuseks hoomamatult ja oleks arusaadav, mis maamaksuga toimub, selleks tuleb maamaksuseadust muuta, aga see saab kõne alla tulla siis, kui maa korralise hindamise suhtes on riigil selge seisukoht kujunenud ehk vastav seadus on riigikogus vähemasti menetluses," ütles Pomerants.

Pomerantsi sõnul tuleb maa maksustamine lahti siduda korralisel hindamisel saadud maa väärtusest ning alandada praegust maksustamishinna koefitsienti.

"Ilma analüüsita lihtne loogika ütleb, et see 2,5 sellisel juhul on liiga suur ja seda tuleb allapoole tuua. Kui palju, seda saabki siis vaadata juba konkreetselt seda seadust menetledes," selgitas minister.

Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits märkis, et hetkel kehtiv regulatsioon on uute hindamise tulemuste selgudes liiga üks-üheselt seotud kohe maksustamisega ja otsus, milline see maks on, tuleb teha väga lühikese aja jooksul.

Maamaksuseaduse muutuse peaks välja töötama rahandusministeerium, kust öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et nemad saavad hakata asjaga tegelema siis, kui Maa hindamise seaduse muutus on vastu võetud. See võiks plaani kohaselt juhtuda järgmise aasta lõpus, mis tähendab, et maa uus hindamine saaks toimuda 2019. aastal.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: