Tallinna botaanikaaias tutvustati kodumaiseid viinamarju ({{commentsTotal}})

Eestis on söögiviinamarjakasvatajaid endiselt vaid käputäis. Nende toodang liigub peamiselt käest kätte. Poelettidele pakkumiseks on kogused liiga väikesed.

Harri Poom on üks neist, kes oma toodanguga Tallinna botaanikaaias väljas on. Ta kasvatab viinamarju söömiseks - kiletunnelites kasvab tal umbes 400 taime, mille seas on üle 100 sordi.

"Üldiselt müüme ikkagi otse kliendile käest kätte, laatadel, kodumüük käib, isegi postiga oleme saatnud ja siin botaanikaias on juba saanud traditsiooniks näitus ja müük korraga," ütles Poom.

Poom ütleb, et enam ei pea inimestele niiväga selgitama, et ka Eestis saab viinamarju kasvatada.

"Üldiselt pilt on selline, et kõik teavad, et saab kasvatada, aga kui me esimese marjaga turule tulime, siis arvati küll, et see on Eesti viinamari, seda ei ole mõtet proovida või siis teine asi, et see pole Eesti viinamari, oleme kuskilt kokku ostnud ja müüme edasi - mõlemad seisukohad on tegelikult valed," rääkis ta.

Botaanikaaeda näitamiseks on oma taimed toonud ka Mart Laul, kes kasvatab ja paljundab viinamarju ainult avamaal, mitte kasvuhoones.

Ta ütles, et hetkel on 100 sorti katsetes. "Viimase 15 aasta jooksul olen kasvatanud 26 sorti, mis on -28 kraadi üle elanud, pärast seda viljunud ja neid ma paljundan teistelegi kasvatamiseks," sõnas Laul.

Mart Laul kasvatab söögiviinamarju kui ka veiniviinamarju. Tema ja teiste kasvatajate vilju saab uudistada, osta ja maitsta Tallinna botaanikaaias pühapäevani.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: