Harku kinnipidamiskeskuses toimunud madratsipõlengu tõttu sai vigastada politseinik ({{commentsTotal}})

Täna kella 20.55 ajal põlesid Harku kinnipidamiskeskuses kahes kinnipeetava eluruumis madratsid. Põlengu käigus sai vigastada üks politseiametnik. Keskusest evakueeriti 23 inimest.

Täna kella 20.55 avastati, et kinnipidamiskeskuse teisel korrusel põlevad kahes eluruumis madratsid. Esialgsete andmete kohaselt süütas üks kinnipeetav esmalt madratsi oma toas ning liikus seejärel tühjalt seisnud kõrvaltuppa ja pani ka seal põlema madratsi. 

Kokku oli keskuses sel hetkel 24 kinnipeetavat, kellest 23 elasid põlenguga samal korrusel ja nemad evakueeriti. Esimesel korrusel maja teises otsas elanud naisterahvas sai ohutult oma eluruumi jääda. Kinnipeetavatest keegi juhtunu käigus vigastada ei saanud. 

Keskuse politseinikud üritasid enne päästjate saabumist tuld oma jõududega kustutada ning selle käigus sai üks politseinik põletushaavu ja ta viidi haiglasse. Kella 21.15 olid päästeametnikud põlengu lokaliseerinud ning 21.50 olid tuli lõplikult kustutatud ning ruumid ventileeritud ning alustati ettevalmistusi kinnipeetavate tagasi eluruumidesse lubamiseks. 

Meesterahvas, keda on alust seostada madratsite süütamisega, viidi politseijaoskonda.

Pärast kustutustööde lõppu asusid kriminalistid koguma jälgi kahes eluruumis, kus põleng toimus. Ülejäänud tubadesse lubatakse elanikud tagasi. 

Põhja prefektuuri operatiivjuht Veiko Randlaine ütles, et tulekahju korral on kõige tähtsam keskuse elanike ohutuse tagamine. "Keskuse töötajad suutsid elanikud kiiresti evakueerida selleks ette nähtud alale. Kuna paljudel ei olnud aega üleriideid õue kaasa võtta, siis anti kustutustööde lõppu ootavatele inimestele ümber tekid. Vajadusel on võimalik kinnipeetavad ka ajutiselt mujale viia, kuid selleks täna vajadust ei olnud," rääkis Randlaine. 

Põlengus vigastada saanud politseinikule soovib Randlaine kiiret taastumist. "Esialgsetel andmetel olid politseiniku põletushaavad kergemad ning ta lubati pärast esmaabi kodusele ravile," ütles operatiivjuht.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema