Harku kinnipidamiskeskuses toimunud madratsipõlengu tõttu sai vigastada politseinik ({{commentsTotal}})

Täna kella 20.55 ajal põlesid Harku kinnipidamiskeskuses kahes kinnipeetava eluruumis madratsid. Põlengu käigus sai vigastada üks politseiametnik. Keskusest evakueeriti 23 inimest.

Täna kella 20.55 avastati, et kinnipidamiskeskuse teisel korrusel põlevad kahes eluruumis madratsid. Esialgsete andmete kohaselt süütas üks kinnipeetav esmalt madratsi oma toas ning liikus seejärel tühjalt seisnud kõrvaltuppa ja pani ka seal põlema madratsi. 

Kokku oli keskuses sel hetkel 24 kinnipeetavat, kellest 23 elasid põlenguga samal korrusel ja nemad evakueeriti. Esimesel korrusel maja teises otsas elanud naisterahvas sai ohutult oma eluruumi jääda. Kinnipeetavatest keegi juhtunu käigus vigastada ei saanud. 

Keskuse politseinikud üritasid enne päästjate saabumist tuld oma jõududega kustutada ning selle käigus sai üks politseinik põletushaavu ja ta viidi haiglasse. Kella 21.15 olid päästeametnikud põlengu lokaliseerinud ning 21.50 olid tuli lõplikult kustutatud ning ruumid ventileeritud ning alustati ettevalmistusi kinnipeetavate tagasi eluruumidesse lubamiseks. 

Meesterahvas, keda on alust seostada madratsite süütamisega, viidi politseijaoskonda.

Pärast kustutustööde lõppu asusid kriminalistid koguma jälgi kahes eluruumis, kus põleng toimus. Ülejäänud tubadesse lubatakse elanikud tagasi. 

Põhja prefektuuri operatiivjuht Veiko Randlaine ütles, et tulekahju korral on kõige tähtsam keskuse elanike ohutuse tagamine. "Keskuse töötajad suutsid elanikud kiiresti evakueerida selleks ette nähtud alale. Kuna paljudel ei olnud aega üleriideid õue kaasa võtta, siis anti kustutustööde lõppu ootavatele inimestele ümber tekid. Vajadusel on võimalik kinnipeetavad ka ajutiselt mujale viia, kuid selleks täna vajadust ei olnud," rääkis Randlaine. 

Põlengus vigastada saanud politseinikule soovib Randlaine kiiret taastumist. "Esialgsetel andmetel olid politseiniku põletushaavad kergemad ning ta lubati pärast esmaabi kodusele ravile," ütles operatiivjuht.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: