"Rahva teenrid": Rõivas kaotab oma valitsuse populaarseima ministri ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand ja Taavi Rõivas.
Marina Kaljurand ja Taavi Rõivas. Autor/allikas: Liis Velsker/ERR

Marina Kaljuranda ajendasid presidendiks kandideerima ilmselt teda solvanud Siim Kallase avaldus ja suur toetuslaine, arvas Peeter Kaldre (ERR). Sulev Vedleri (Eesti Ekspress) sõnul on aga peaminister Taavi Rõivasel selge tahe hoida Kaljuranda ametis, kuna tegemist on tema valitsuse populaarseima ministriga.

Mirko Ojakivi (ERR) märkis Vikerraadio saates "Rahva teenrid", et Marina Kaljurand jättis presidendiks kandideerimisest teatamisega peaminister Taavi Rõivasele sisuliselt ööpäeva aega, et leida uus välisminister.

Sulev Vedler aga tõdes, et juba eelmisel nädalal toimunud kohtumisel Rõivasega, hoiatas Kaljurand, et kui ta kandideerib valimiskogus presidendiks, siis astub ta ka ministrikohalt tagasi.

"Nii et põhimõtteliselt oli Rõivasel teada, et kui see otsus tuleb, siis ka Kaljurand läheb. Ei saa öelda, et see oleks tulnud väga ootamatult," märkis Vedler.

Peeter Kaldre kommenteeris, et kui Kaljurand sai teada, et Reformierakonna juhatus toetab presidendikandidaadina Siim Kallast, siis oli ta väga pettunud ja kibestunud. Siis veel ei jäänud tema sõnul aga muljet, et Kaljurand oleks juba langetanud otsuse, kas astub tagasi ja kandideerib presidendiks.

"Otsus kandideerida presidendiks küpses tegelikult kümne päeva jooksul ja nende sündmuste valguses, mis siis toimusid," ütles Kaldre.

Tema hinnangul oli Kaljurannal kandideerimiseks mitu ajendit.

"Esiteks Siim Kallase avaldus, et see, kes ei taha n-ö meiega olla, leidku endale uus erakond, mis oli ilmselt solvav asi tema jaoks. Teiseks oli tohutu toetuslaine, mis Kaljuranda tabas," selgitas ta.

"Ilmselt Kaljurand tundis ära selle momendi, et kui ta nüüd jätkab välisministrina, olles niivõrd populaarne presidendikandidaat ka kõikide reitingute järgi, siis see mõjub tema mainele halvasti, et teda võetakse kui nõrka poliitikut, et ta ei suuda otsustada, et ta on valmis solvanguid alla neelama. Ma arvan, et see segu kokku põhjustaski tema avalduse nagu ta eile tegi," lisas Kaldre.

Sulev Vedler lisas, et kui vaadata olukorda Rõivase seisukohalt, siis tema kaotab oma valitsuse kõige populaarsema ministri. "Tal on selge tahe hoida välisministrit valitsuses, sest see hoiab ka valitsuse reitingut kõrgemal," selgitas Vedler.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema