Pariis ja Berliin kavandavad aktiivsemat EL-i kaitsepoliitikat ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: JEAN-CHRISTOPHE VERHAEGEN/AFP/Scanpix

Prantsusmaa ja Saksamaa valmistavad ette ühised ettepanekud "aktiivsemaks ja kasulikumaks" Euroopa kaitsepoliitikaks, teatas Prantsuse kaitseministeerium reedel AFP-le.

Prantsuse kaitseministri Jean-Yves Le Driani ja tema Saksa kolleegi Ursula von der Leyeni dokument on "alus kaalumaks Euroopa kaitse taaskäivitamist", ütles ministeerium.

Algatus esitatakse enne järgmisel nädalal Slovakkia pealinnas Bratislavas korraldatavat mitteametlikku Euroopa Liidu tippkohtumist, millel arutatakse plaane edendada ühenduse julgeolekut ja kaitsemehhanisme.

Eesmärk on muuta Euroopa kaitse "aktiivsemaks ja kasulikumaks ilma, et see asendaks riikide kaitseorganeid, mis jäävad EL-i liikmesriikide julgeoleku võtmeks," ütles üks Prantsuse allikas.

Allika sõnul on eesmärk leida võimalusi EL-i operatsioonide kiiremaks käivitamiseks.

Ta lisas, et tegemist on "konkreetsete ettepanekutega, mitte lihtsalt suurte ideedega".

Prantsuse-Saksa dokument teeb ettepaneku luua Euroopa kaitsepeakorter, ühine satelliitjälgimissüsteem ning jagada logistika ja sõjaväemeditsiini ressursse, kirjutab Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung oma laupäevases numbris.

Lehe andmetel näeb Saksa-Prantsuse dokument ette väiksemat EL-i liikmete ringi teatud kaitseprojektide jaoks, kui osutub võimatuks saada kõigi nõusolek.

Samuti sisaldub dokumendis ettepanek kasutada paremini valitsustevahelist sõjalist organit Euroopa korpus, mille keskmes on Prantsusmaa ja Saksamaa.

Strasbourg'is baseeruva Euroopa korpuse liikmed on ka Belgia, Hispaania ja Luksemburg.

EL on juba osalemas ühendusse mittekuuluvate riikide relvajõudude väljaõpetamisel osana konfliktide lahendamisest ning võib osaleda ka nende varustamise rahastamisel.

EL võib rohkem panustada ka uuringutele ja arendustegevusele, et tugevdada Euroopa kaitsetööstust.

Prantsuse president François Hollande ja Saksa kantsler Angela Merkel algatasid ühise julgeolekuinitsiatiivi juulis NATO Varssavi tippkohtumise raames ning kavatsevad esitada sellest tulenevad ideed arutamiseks EL-i liidrite mitteametlikul kohtumisel Bratislavas.

Allikas: AFP-BNS



Ida-Euroopas müüakse sadu tooteid, mille kvaliteet on Lääne-Euroopa sama nimega kaubast kehvem.

EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

Miks on nii, et osa asjadest ununeb, teised aga mitte? Sellele annabki vastuse aju uurimine.

Jälgides aju õppimise ajal saab tõhustada loodusteadmiste omandamist

Nutiseadmed mõjutavad meie aju – lastel, kes väiksest peale on kasutanud nutiseadmeid, on teatud ajuosad arenenud teisiti kui neil, kes on nutiseadmeid kasutanud vähem või üldse mitte. Tegelikult mõjutab igasugune õppimine meie aju, nendib neuroteadlane Michael Thomas, kes usub, et järgmine revolutsioon koolis tuleb kaasa mõistega hariduslik neuroteadus.

ERAKONDADE REITINGUD

Tallinn valib: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa

KIRJANIKE LIIT 95
Saksamaa valimised
Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: