Pariis ja Berliin kavandavad aktiivsemat EL-i kaitsepoliitikat ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: JEAN-CHRISTOPHE VERHAEGEN/AFP/Scanpix

Prantsusmaa ja Saksamaa valmistavad ette ühised ettepanekud "aktiivsemaks ja kasulikumaks" Euroopa kaitsepoliitikaks, teatas Prantsuse kaitseministeerium reedel AFP-le.

Prantsuse kaitseministri Jean-Yves Le Driani ja tema Saksa kolleegi Ursula von der Leyeni dokument on "alus kaalumaks Euroopa kaitse taaskäivitamist", ütles ministeerium.

Algatus esitatakse enne järgmisel nädalal Slovakkia pealinnas Bratislavas korraldatavat mitteametlikku Euroopa Liidu tippkohtumist, millel arutatakse plaane edendada ühenduse julgeolekut ja kaitsemehhanisme.

Eesmärk on muuta Euroopa kaitse "aktiivsemaks ja kasulikumaks ilma, et see asendaks riikide kaitseorganeid, mis jäävad EL-i liikmesriikide julgeoleku võtmeks," ütles üks Prantsuse allikas.

Allika sõnul on eesmärk leida võimalusi EL-i operatsioonide kiiremaks käivitamiseks.

Ta lisas, et tegemist on "konkreetsete ettepanekutega, mitte lihtsalt suurte ideedega".

Prantsuse-Saksa dokument teeb ettepaneku luua Euroopa kaitsepeakorter, ühine satelliitjälgimissüsteem ning jagada logistika ja sõjaväemeditsiini ressursse, kirjutab Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung oma laupäevases numbris.

Lehe andmetel näeb Saksa-Prantsuse dokument ette väiksemat EL-i liikmete ringi teatud kaitseprojektide jaoks, kui osutub võimatuks saada kõigi nõusolek.

Samuti sisaldub dokumendis ettepanek kasutada paremini valitsustevahelist sõjalist organit Euroopa korpus, mille keskmes on Prantsusmaa ja Saksamaa.

Strasbourg'is baseeruva Euroopa korpuse liikmed on ka Belgia, Hispaania ja Luksemburg.

EL on juba osalemas ühendusse mittekuuluvate riikide relvajõudude väljaõpetamisel osana konfliktide lahendamisest ning võib osaleda ka nende varustamise rahastamisel.

EL võib rohkem panustada ka uuringutele ja arendustegevusele, et tugevdada Euroopa kaitsetööstust.

Prantsuse president François Hollande ja Saksa kantsler Angela Merkel algatasid ühise julgeolekuinitsiatiivi juulis NATO Varssavi tippkohtumise raames ning kavatsevad esitada sellest tulenevad ideed arutamiseks EL-i liidrite mitteametlikul kohtumisel Bratislavas.

Allikas: AFP-BNS



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: