Veeteede Amet avab neli ajaloolist tuletorni ({{commentsTotal}})

Suurupi sihi alumine tuletorn.
Suurupi sihi alumine tuletorn. Autor/allikas: Ivar Leidus/CC BY-SA 3.0/Wikimedia Commons

Täna avatakse kella 10-18 erakorraliselt neli tuletorni, mida muidu külastada pole võimalik: Mohni, Suurupi sihi alumine, Suurupi sihi ülemine ja Tallinna alumine tuletorn.

Iga aasta septembris tähistatakse üle Euroopa muinsuskaitsepäevi, mis sel aastal toimuvad Eestis 8.-11. septembril ja on merekultuuriaastat silmas pidades pühendatud tule- ja veetornidega seotud kogukondadele.

Tänu moodsale tehnikale juba kaduvikku vajunud majakavahi ametit peavad sel laupäeval Veeteede Ameti vabatahtlikud. Majakavahid tutvustavad külastajatele torni nii vaatamisväärsuse kui ka meresõiduohutust tagava navigatsioonimärgina ning jagavad külastajatele infot veeliiklusohutuse kohta.

Pikema merematka saab ette võtta Mohni saarele, kus asub laternaruumi ja rõduga punastest tellistest kivitorn, mis on ehitatud 1852. aastal ning ümber ehitatud ja põhjalikult remonditud 1871. aastal. Valge tulega latern põleb pimeda ajal ning on nähtav 10 meremiili kaugusele. Torn on 27 meetrit kõrge ja maapinna kõrgus torni all on 6 meetrit, seega on tule kõrgus veepinnast 33 meetrit. Mohni tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

Paat Mohnile väljub Viinistu sadamast alates kella 10-st kuni 17.30-ni iga poole tunni tagant ja alates 10.30 ja kuni rahvast jätkub (päikeseloojanguni) ka iga poole tunni tagant Mohnilt Viinistule tagasi.

Suurupi sihi alumine tuletorn on samanimelise poolsaare põhjarannikul asuv neljatahuline tüvipüramiidkujuline valge puitehitis, mis valmis 1859. aastal ja läbis viimati põhjaliku uuenduskuuri 1998. aastal. Torni esikülje igal korrusel on aken ning ülemise, laternakorruse ees rõdu.

Suurupi sihi alumise tuletorni näol on tegemist ajastu ehitustüübi silmapaistva näitega ja see on vanim tegutsev puidust tuletorn Läänemere ümbruses üldse. Kuna tegemist on ühega tuletornipaarist ehk sihitorniga, on Suurupi valget värvi tulesektori laius 8 kraadi ja see põleb nii pimeda kui ka valge ajal. Torn on 15 meetrit kõrge ja maapinna kõrgus torni all on 3 meetrit merepinnast, seega on tule kõrgus veepinnast 18 meetrit. Ka Suurupi alumine tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

Suurupi poolsaare põhjaosas, 2,3 km kaugusel Suurupi sihi alumisest tornist asub Suurupi sihi ülemine tuletorn. Kaks Suurupi torni moodustavad meresõiduohutuse seisukohalt tandemi, mis on navigatsiooni ja ohutuse seisukohalt oluline, sest laevad saavad tornide paiknemise järgi määrata oma asukohta merel. Suurupi ülemine on rõdu ja laternaruumiga valge, kõhukas, silindriline paekivitorn, mis on esialgsel kujul ehitatud 1760. aastal ja põhjalikult renoveeritud 1951.

Tegemist on meresõidu-ajalooliselt tähelepanuväärse ehitisega, mis on etendanud mitme sajandi jooksul tähtsat osa Soome lahe rahvusvahelise laevasõiduohutuse tagamisel. Suurupi ülemine on üks Eesti vanemaid säilinud ja töötavaid tuletorne. Torni tuli põleb ööpäev läbi ja selle erineva iseloomuga kaks tulesektorit on nähtavad 360 kraadi, kusjuures sihi suunal on kitsas lisasektor selleks, et suurendada sihitule nähtavuskaugust. Torn on 22 meetrit kõrge, aga kuna maapinna kõrgus seal paeastangu ülemisel osal on 46 meetrit, siis on tule kõrgus merepinnast 68 meetrit ja pimeda ajal on tuli nähtav 12 meremiili kaugusele. Ka Suurupi ülemine tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

Tallinna sihi alumine tuletorn ehk Tallinna Põhja tuletorn ehk nn Valge majakas asub Valgel tänaval, KUMU juurest treppidest üles minnes Lasnamäe paeklindi serval. Tegemist on kivihoonel asuva tornikiivriga, mille puitkonstruktsioon on kaetud plekiga. Esialgselt ehitati Tallinna alumine tuletorn 1806. aastal, kuid praeguse väljanägemise sai see 1839. aastal ning on hiljem läbinud mitmeid uuenduskuure ja ümberehitamisi. Tallinna siht võimaldab põhja poolt Soome lahest ohutut sissesõitu Tallinna reidile ja hoiduda laevadel Tallinna lahe madalatest.

Torni roheline tuli paistab 6 meremiili ja valge 12 meremiili kaugusele. Torn on 18 meetrit kõrge, maapinna kõrgus torni all on 31 meetrit, seega on tuli 49 meetri kõrgusel veepinnast. Tallinna alumine tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

 Kogu "Tule, tuulutame torne" ürituse kavaga on võimalik tutvuda muinsuskaitseameti kodulehel.

Toimetaja: Merili Nael



Ott TänakOtt Tänak
Soomes juhib Lappi, Tänak lõpetas päeva kümnendana

Autoralli MM-etapil Soomes läbiti reedesel võistluspäeval tosin kiiruskatset, millest lausa kaheksa võitis üldliider Esapekka Lappi (Toyota). Ott Tänaku võistluspäeva rikkus parempoolse tagumise rehvi ja ratta lõhkumine, mistõttu jäi ta konkurentidest umbes minutiga maha.

Uuendatud: 21:35 
PruunkaruPruunkaru
Saaremaal eksles üle aastakümnete karu

Eestimaal elavast enam kui poolest sajast karust on eeldatavasti üks mõmmik mingil põhjusel Saaremaale ujunud. Viimati käis karu Saaremaaga tutvumas 1987. aastal.

Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Uuendatud: 18:38 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik
TÄNA OTSE | Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.