Veeteede Amet avab neli ajaloolist tuletorni ({{commentsTotal}})

Suurupi sihi alumine tuletorn.
Suurupi sihi alumine tuletorn. Autor/allikas: Ivar Leidus/CC BY-SA 3.0/Wikimedia Commons

Täna avatakse kella 10-18 erakorraliselt neli tuletorni, mida muidu külastada pole võimalik: Mohni, Suurupi sihi alumine, Suurupi sihi ülemine ja Tallinna alumine tuletorn.

Iga aasta septembris tähistatakse üle Euroopa muinsuskaitsepäevi, mis sel aastal toimuvad Eestis 8.-11. septembril ja on merekultuuriaastat silmas pidades pühendatud tule- ja veetornidega seotud kogukondadele.

Tänu moodsale tehnikale juba kaduvikku vajunud majakavahi ametit peavad sel laupäeval Veeteede Ameti vabatahtlikud. Majakavahid tutvustavad külastajatele torni nii vaatamisväärsuse kui ka meresõiduohutust tagava navigatsioonimärgina ning jagavad külastajatele infot veeliiklusohutuse kohta.

Pikema merematka saab ette võtta Mohni saarele, kus asub laternaruumi ja rõduga punastest tellistest kivitorn, mis on ehitatud 1852. aastal ning ümber ehitatud ja põhjalikult remonditud 1871. aastal. Valge tulega latern põleb pimeda ajal ning on nähtav 10 meremiili kaugusele. Torn on 27 meetrit kõrge ja maapinna kõrgus torni all on 6 meetrit, seega on tule kõrgus veepinnast 33 meetrit. Mohni tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

Paat Mohnile väljub Viinistu sadamast alates kella 10-st kuni 17.30-ni iga poole tunni tagant ja alates 10.30 ja kuni rahvast jätkub (päikeseloojanguni) ka iga poole tunni tagant Mohnilt Viinistule tagasi.

Suurupi sihi alumine tuletorn on samanimelise poolsaare põhjarannikul asuv neljatahuline tüvipüramiidkujuline valge puitehitis, mis valmis 1859. aastal ja läbis viimati põhjaliku uuenduskuuri 1998. aastal. Torni esikülje igal korrusel on aken ning ülemise, laternakorruse ees rõdu.

Suurupi sihi alumise tuletorni näol on tegemist ajastu ehitustüübi silmapaistva näitega ja see on vanim tegutsev puidust tuletorn Läänemere ümbruses üldse. Kuna tegemist on ühega tuletornipaarist ehk sihitorniga, on Suurupi valget värvi tulesektori laius 8 kraadi ja see põleb nii pimeda kui ka valge ajal. Torn on 15 meetrit kõrge ja maapinna kõrgus torni all on 3 meetrit merepinnast, seega on tule kõrgus veepinnast 18 meetrit. Ka Suurupi alumine tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

Suurupi poolsaare põhjaosas, 2,3 km kaugusel Suurupi sihi alumisest tornist asub Suurupi sihi ülemine tuletorn. Kaks Suurupi torni moodustavad meresõiduohutuse seisukohalt tandemi, mis on navigatsiooni ja ohutuse seisukohalt oluline, sest laevad saavad tornide paiknemise järgi määrata oma asukohta merel. Suurupi ülemine on rõdu ja laternaruumiga valge, kõhukas, silindriline paekivitorn, mis on esialgsel kujul ehitatud 1760. aastal ja põhjalikult renoveeritud 1951.

Tegemist on meresõidu-ajalooliselt tähelepanuväärse ehitisega, mis on etendanud mitme sajandi jooksul tähtsat osa Soome lahe rahvusvahelise laevasõiduohutuse tagamisel. Suurupi ülemine on üks Eesti vanemaid säilinud ja töötavaid tuletorne. Torni tuli põleb ööpäev läbi ja selle erineva iseloomuga kaks tulesektorit on nähtavad 360 kraadi, kusjuures sihi suunal on kitsas lisasektor selleks, et suurendada sihitule nähtavuskaugust. Torn on 22 meetrit kõrge, aga kuna maapinna kõrgus seal paeastangu ülemisel osal on 46 meetrit, siis on tule kõrgus merepinnast 68 meetrit ja pimeda ajal on tuli nähtav 12 meremiili kaugusele. Ka Suurupi ülemine tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

Tallinna sihi alumine tuletorn ehk Tallinna Põhja tuletorn ehk nn Valge majakas asub Valgel tänaval, KUMU juurest treppidest üles minnes Lasnamäe paeklindi serval. Tegemist on kivihoonel asuva tornikiivriga, mille puitkonstruktsioon on kaetud plekiga. Esialgselt ehitati Tallinna alumine tuletorn 1806. aastal, kuid praeguse väljanägemise sai see 1839. aastal ning on hiljem läbinud mitmeid uuenduskuure ja ümberehitamisi. Tallinna siht võimaldab põhja poolt Soome lahest ohutut sissesõitu Tallinna reidile ja hoiduda laevadel Tallinna lahe madalatest.

Torni roheline tuli paistab 6 meremiili ja valge 12 meremiili kaugusele. Torn on 18 meetrit kõrge, maapinna kõrgus torni all on 31 meetrit, seega on tuli 49 meetri kõrgusel veepinnast. Tallinna alumine tuletorn on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

 Kogu "Tule, tuulutame torne" ürituse kavaga on võimalik tutvuda muinsuskaitseameti kodulehel.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: