Mükoloogid: head seeneaega jätkub veel kaheks nädalaks ({{commentsTotal}})

Head seente korjamise aega jätkub veel kaheks nädalaks. Nii arvavad mükoloogid Külli ja Kuulo Kalamees, kelle eestvõttel korjati Põlva- ja Tartumaa metsadest 160 liiki erinevaid seeni. Eile ja täna sai neid ka Tartu ülikooli loodusmuuseumis näha.

Mükoloogid Külli ja Kuulo Kalamees ütlevad, et alles jäänud kahe nädala jooksul leidub metsas kõige rohkem pilvikuid, kitsemampleid, kärbseseeni ja vöödikuid. Kärbseseente ja vöödikutega tuleb aga olla väga ettevaatlik. Kui enamasti mürgiseid vöödikuid on keeruline ära tunda, siis vähemasti punast kärbseseent suhu ei pisteta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tema põhiline tundemärk on see mürgisus, et tekivad igasugused nähtused, nägemused ja hallutsinatsioonid ja tekib purjus tunne, pea läheb segaseks ja nii edasi. Ja siis teine tunnus on see, et temal on suukuivus. Süljenäärmed ei tööta enam, see on kärbseseene mürgitus," ütles Kuulo Kalamees.

Nii soovitab Kuulo Kalamees korjata vaid neid seeni, mida seeneline kindlasti tunneb.

"Inimesed tunnevad seeni keskmiselt, ma ütleks, tegelikult tunnevad nad hästi neid söögiseeni, mida nemad just konkreetselt korjavad. Aga iga kord nad saavad uusi liike. Näiteks üks on see kitsemampel, mida igal aastal teatud hulk inimesi leiab, et see on nende jaoks uus seen ja nüüd me hakkame korjama," lisas Külli Kalamees.

Tänavune niiske suvi pani kiiresti kasvama peaaegu kõik Eesti metsades leiduvad seeneliigid. Nii ongi praegune seeneaasta üks viimaste aastate mitmekesisemaid.

"Lõuna-Eesti on väga mitmekesine. Meeldib mulle käia Põlva maakonnas, aga Võru- ja Valgamaa samamoodi. Aga no maha ei jää ka ilmselt siin Lääne-Eesti lubjarikkad alad. Nii et tegelikult seal on natuke teistsuguseid seeni, aga ka see on seenerikas," rääkis Külli Kalamees veel.

Kuna seene eluiga on lühike, siis sel aastal Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitust enam külastada ei saa. Tuleb hoopis ise metsa minna.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: