Mükoloogid: head seeneaega jätkub veel kaheks nädalaks ({{commentsTotal}})

Head seente korjamise aega jätkub veel kaheks nädalaks. Nii arvavad mükoloogid Külli ja Kuulo Kalamees, kelle eestvõttel korjati Põlva- ja Tartumaa metsadest 160 liiki erinevaid seeni. Eile ja täna sai neid ka Tartu ülikooli loodusmuuseumis näha.

Mükoloogid Külli ja Kuulo Kalamees ütlevad, et alles jäänud kahe nädala jooksul leidub metsas kõige rohkem pilvikuid, kitsemampleid, kärbseseeni ja vöödikuid. Kärbseseente ja vöödikutega tuleb aga olla väga ettevaatlik. Kui enamasti mürgiseid vöödikuid on keeruline ära tunda, siis vähemasti punast kärbseseent suhu ei pisteta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tema põhiline tundemärk on see mürgisus, et tekivad igasugused nähtused, nägemused ja hallutsinatsioonid ja tekib purjus tunne, pea läheb segaseks ja nii edasi. Ja siis teine tunnus on see, et temal on suukuivus. Süljenäärmed ei tööta enam, see on kärbseseene mürgitus," ütles Kuulo Kalamees.

Nii soovitab Kuulo Kalamees korjata vaid neid seeni, mida seeneline kindlasti tunneb.

"Inimesed tunnevad seeni keskmiselt, ma ütleks, tegelikult tunnevad nad hästi neid söögiseeni, mida nemad just konkreetselt korjavad. Aga iga kord nad saavad uusi liike. Näiteks üks on see kitsemampel, mida igal aastal teatud hulk inimesi leiab, et see on nende jaoks uus seen ja nüüd me hakkame korjama," lisas Külli Kalamees.

Tänavune niiske suvi pani kiiresti kasvama peaaegu kõik Eesti metsades leiduvad seeneliigid. Nii ongi praegune seeneaasta üks viimaste aastate mitmekesisemaid.

"Lõuna-Eesti on väga mitmekesine. Meeldib mulle käia Põlva maakonnas, aga Võru- ja Valgamaa samamoodi. Aga no maha ei jää ka ilmselt siin Lääne-Eesti lubjarikkad alad. Nii et tegelikult seal on natuke teistsuguseid seeni, aga ka see on seenerikas," rääkis Külli Kalamees veel.

Kuna seene eluiga on lühike, siis sel aastal Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitust enam külastada ei saa. Tuleb hoopis ise metsa minna.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema