Mükoloogid: head seeneaega jätkub veel kaheks nädalaks ({{commentsTotal}})

Head seente korjamise aega jätkub veel kaheks nädalaks. Nii arvavad mükoloogid Külli ja Kuulo Kalamees, kelle eestvõttel korjati Põlva- ja Tartumaa metsadest 160 liiki erinevaid seeni. Eile ja täna sai neid ka Tartu ülikooli loodusmuuseumis näha.

Mükoloogid Külli ja Kuulo Kalamees ütlevad, et alles jäänud kahe nädala jooksul leidub metsas kõige rohkem pilvikuid, kitsemampleid, kärbseseeni ja vöödikuid. Kärbseseente ja vöödikutega tuleb aga olla väga ettevaatlik. Kui enamasti mürgiseid vöödikuid on keeruline ära tunda, siis vähemasti punast kärbseseent suhu ei pisteta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tema põhiline tundemärk on see mürgisus, et tekivad igasugused nähtused, nägemused ja hallutsinatsioonid ja tekib purjus tunne, pea läheb segaseks ja nii edasi. Ja siis teine tunnus on see, et temal on suukuivus. Süljenäärmed ei tööta enam, see on kärbseseene mürgitus," ütles Kuulo Kalamees.

Nii soovitab Kuulo Kalamees korjata vaid neid seeni, mida seeneline kindlasti tunneb.

"Inimesed tunnevad seeni keskmiselt, ma ütleks, tegelikult tunnevad nad hästi neid söögiseeni, mida nemad just konkreetselt korjavad. Aga iga kord nad saavad uusi liike. Näiteks üks on see kitsemampel, mida igal aastal teatud hulk inimesi leiab, et see on nende jaoks uus seen ja nüüd me hakkame korjama," lisas Külli Kalamees.

Tänavune niiske suvi pani kiiresti kasvama peaaegu kõik Eesti metsades leiduvad seeneliigid. Nii ongi praegune seeneaasta üks viimaste aastate mitmekesisemaid.

"Lõuna-Eesti on väga mitmekesine. Meeldib mulle käia Põlva maakonnas, aga Võru- ja Valgamaa samamoodi. Aga no maha ei jää ka ilmselt siin Lääne-Eesti lubjarikkad alad. Nii et tegelikult seal on natuke teistsuguseid seeni, aga ka see on seenerikas," rääkis Külli Kalamees veel.

Kuna seene eluiga on lühike, siis sel aastal Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitust enam külastada ei saa. Tuleb hoopis ise metsa minna.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: