Harjumaal hukkus vastu posti sõitnud autos kaks inimest, juhil puudus juhtimisõigus ({{commentsTotal}})

{{1473583683000 | amCalendar}}

Pühapäeval hukkus Harjumaal Paldiski-Padise teel vastu posti sõitnud autos kaks inimest, roolis olnud mehel puudus juhtimisõigus.

Häirekeskus sai teate õnnetusest kell 9.30 Paldiski-Padise tee 4. kilomeetril, kus Padiselt Paldiski suunas teel olnud Audi juht kaotas kontrolli auto üle ning sõitis lauges kurvis teelt välja.

Seejärel põrkas auto kokku ristuva tee kõrgendikuga, paiskus õhku, lendas umbes 70 meetrit ning maandus tee kõrval võsastikus vastu elektriposti, põhjustades sellega ka elektrikatkestuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Õnnetuses sai surma roolis olnud 1987. aastal sündinud mees ja kaasreisija, 1997. aastal sündinud naine, ütles politsei pressiesindaja Helen Uldrich ERR.ee-le.

"Praeguseks on teada, et roolis olnud mehel puudus juhtimisõigus. Teda on juhtimisõiguseta sõitimise eest ka korduvalt karistatud," märkis Uldrich. Selle, kas autojuht oli joobes, selgitab välja ekspertiis.

Politseinike hinnangul võis auto kiirus olla lubatust kordades suurem.

"Audis oli üks nooremapoolne meesterahavas ja naisterahvas. Mõlemad on hukkunud ja arvestades selle õhulennu pikkust ja juhtumi asjaolusid, mida see sündmuskoht näitab, siis oleme veendunud, et kiirus oli lubatust oluliselt suurem. Kui siin on lubatud sõita 90, siis esimene ekspertide hinnang on, et kiirus võis olla 180 kilomeetrit tunnis või rohkemgi veel," selgitas PPA välijuht Veiko Randlaine.

Õnnetuskohal tööd teinud politseinike hinnangul juhtus avarii juba öösel. Õnnetuspaik on teest veidi eemal, varjulisemas kohas ning ei paista kohe silma. Kraavi sõitnud auto avastasid seal elektritöid teinud mehed.

Õnnetus juhtus politsei hinnagul juba öösel, kuid häirekeskus sai teate alles pool kümme hommikul.

"Teate andsid elektrikud, kes tulid kõrvaldama elektririket. Nemad ka märkasid juhtunut. Auto paikneb väga põõsastes, juhuslikul möödasõitjal olekski olnud väga raske seda märgata," ütles Randlaine.

Politseinike sõnul on teeolud avarii paiga lähedal head.

Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema