"Olukorrast riigis": Kaljuranna kampaania eesmärk on näidata, et ta on parteidest sõltumatu kandidaat ({{commentsTotal}})

Saate
Saate "Olukorrast riigis" juhid Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas. Autor/allikas: Arne Holm, Raadio 2

Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" tõdesid saatejuhid Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas, et Marina Kaljuranna kampaania eesmärk on näidata teda parteidest sõltumatu kandidaadina.

Saatejuhtide hinnangul võimaldab seni toimunu Marina Kaljurannal koguda kaastundekapitali ja seda enam olukorras, kus Reformierakond on tema ebaõiglaselt hüljanud, on teda reetnud.

"Ja nüüd on ta pidanud selle nimel, et kandideerida presidendiks, pidanud loobuma ministripositsioonist ja see kõik kokku peab tema ümber looma sellise kuvandi, mis peaks peale kaastunde tooma tema taha ka need valijamehed, kel on kõrini praegusest poliitikast ja praegusest valitsust," märkis Karnau ja lisas, et Marina Kaljurand üritab etendada sõltumatu parteideülese kandidaadi rolli.

Lobjaka sõnul ei ole vaatamata tema kampaanimeeskonna üllitatud pressiteatele selget pilti, milline president Kaljurand oleks.

"Tal ei ole selget programmi, tal ei olegi programmi ja võrreldes Kaljurannaga on isegi Allar Jõksil entsüklopeediline programm, Mailis Repsil entsüklopeediline programm, rääkimata Siim Kallasest, kes on kirjutanud raamatu oma programmist," tõdes Lobjakas.

Toimetaja: Marek Kuul



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: