Teadlane: Eestis väheneb piimalehmade arv naaberriikidest kiiremini ({{commentsTotal}})

{{1473605693000 | amCalendar}}

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktori, põllumajandusdoktor Ants-Hannes Viira sõnul väheneb Eesti piimalehmade arv kiiremini kui teistes Balti riikides.

"See, et põllumajanduslike majapidamiste arv taas kiiresti väheneb, annab märku, et meil ei ole praegu tegemist nn tavapärase strukturaalse muutumisega, vaid kriisiga, kus mõjutegurid ja ettevõtjate valikud on tavapärasest teistsugused," ütles Viira Lääne-Virumaal Müüriku farmis pühapäeval toimunud pressiseminaril "Kui võrdleme Eestit Läti ja Leeduga, siis võrreldes 2013. aasta lõpuga on meil piimalehmade arv vähenenud 10,7 protsenti, Leedus 5,5 protsenti ja Lätis vaid 2,5 protsenti. Samas on piima kokkuostuhinnad seal olnud madalamadki."

"Murelikuks teeb, et piimalehmade ja sigade arv on Eestis palju vähenenud," nentis Viira. "Turud ja turuhinnad võivad kosuda, kuid piimalehmade ja sigade arv ei taastu nii kiiresti. Seega taastuvatest turgudest võidavad enam need, kes pole karja nii palju vähendanud."

Pressiseminaril tõdeti, et käesolev kriis on sundinud lisaks paljudele väiketootjatele loomakasvatust lõpetama ka terve rea suuremaid ettevõtteid, kes on alles suhteliselt hiljuti investeerinud kaasaegsetesse farmidesse. OÜ Müüriku Farmer müüs selle aasta jaanipäevaks tühjaks 400-pealise piimakarjalauda.

"Kuigi ehitasime uue piimalauda 2005. aastal ning moodne vasikalaut valmis mõned aastad tagasi, siis piimaturu pika madalseisu tõttu olime sunnitud piimatootmise lõpetama ja müüsime tänavu jaanipäevaks oma 400 piimalehma poolakatele," selgitas Endel Mäesepp, kes on pereettevõtte Müüriku Farmer juht. "Noorkari läheb samuti Poola. Piimatootmise lõpetamine tähendas 12 inimese koondamist. Selleks, et lahti saada viimastest võlgadest müüsime sellel nädalal ka osa oma põllumaast."

Mäesepa sõnul on sama teed läinud mitmed teisedki ettevõtted. Müüriku farmi naabruses asuv 200 loomaga Ebavere farm pani samuti uksed kinni. Viimased paar aastat on üle 40 aasta põllumajandussektoris töötanud mehe hinnangul olnud tohutult närvesöövad.

Põllumehed ei näe karja taastamisel mõtet

Kümme aastat tagasi Väike-Maarja lähistel alustanud piimatootmine sai lõpu sel kevadel, sest 28-30sendise omahinnaga piima polnud mõtet 18 sendiga müüa. Poolakad ostsid ära kõik 420 lüpsilehma, kes andsid päevas 10 tonni piima, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ostsid ära kogu karja. Ükshaaval müüma hakates oleks veel valusam. Hoole ja armastusega on neid loomi siin peetud ja ei tahtnud seda protsessi hakata iga päev siin kauplema," ütles OÜ Müüriku Farmer juhatuse liige Endel Mäesepp.

Põllumehed korraldavad esmaspäeval Tallinnas aktsiooni "(M)ärkamine!", millega kutsutakse avalikkust üles märkama, millised on põllumajandussektori pikale veninud kriisi tagajärjed Eesti toidulauale ja maapiirkondadele. Põllumeeste hinnangul on viimane aeg ärgata ja märgata, mis on juhtunud ja juhtumas Eesti põllumajanduses ning maaelus.

Meeleavalduse nimes "(M)ärkamine" on täht "M" sulgudes, viidates sellele, et lisaks märkamisele on oluline ka ärkamine.

"On vaja ärgata sellest unest, et toit tuleb nagu iseenesest kuskilt. Toit tuleb maalt, nende samade põllumeeste, talunike raske töö tulemusena," ütles Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Praeguses turusituatsoonis, kus enamik Euroopa riike suhtub põllumajanduse toetamisse Eestist paindlikumalt, ei näe lüpsikarja pidamise lõpetanud põllumehed karja taastamisel mõtet.

"Piimakarja kasvatusega on nii, et mis on läinud, see on läinud ja uuesti taastada seda on niivõrd kallis ettevõtmine. Kui ka midagi taastatakse, siis ei tule see kergelt. See on pikaajaline protsess," märkis Eestimaa põllumeeste keskliidu president Tõnu Post.

Meeleavalduse korraldajate sõnul ei ole Eesti valitsus ära kasutanud põllumajanduse toetamise kõiki võimalusi.

"Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustoetused kuuluvad Euroopas kõige madalamate hulka. Me jääme väga palju alla Euroopa Liidu keskmisele," ütles Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Esmaspäevast meeleavaldust ei toeta Eestimaa talupidajate keskliit, kelle arvates on põllumajanduses rohkem probleeme kui vaid piimatootmises.

Iga Eestist lahkunud lehma auks tuuakse homme riigikogu ette üks piimapudel.

Põllumehed kutsuvad kõiki linna- ja maainimesi ning Eesti toidu sõpru kell 13-15 kaasa elama Tallinnas riigikogu hoone ees toimuvale põllumeeste aktsioonile "(M)ärkamine!" ning osa saama rohkest piimast.

 

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: