Teadlane: Eestis väheneb piimalehmade arv naaberriikidest kiiremini ({{commentsTotal}})

{{1473605693000 | amCalendar}}

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktori, põllumajandusdoktor Ants-Hannes Viira sõnul väheneb Eesti piimalehmade arv kiiremini kui teistes Balti riikides.

"See, et põllumajanduslike majapidamiste arv taas kiiresti väheneb, annab märku, et meil ei ole praegu tegemist nn tavapärase strukturaalse muutumisega, vaid kriisiga, kus mõjutegurid ja ettevõtjate valikud on tavapärasest teistsugused," ütles Viira Lääne-Virumaal Müüriku farmis pühapäeval toimunud pressiseminaril "Kui võrdleme Eestit Läti ja Leeduga, siis võrreldes 2013. aasta lõpuga on meil piimalehmade arv vähenenud 10,7 protsenti, Leedus 5,5 protsenti ja Lätis vaid 2,5 protsenti. Samas on piima kokkuostuhinnad seal olnud madalamadki."

"Murelikuks teeb, et piimalehmade ja sigade arv on Eestis palju vähenenud," nentis Viira. "Turud ja turuhinnad võivad kosuda, kuid piimalehmade ja sigade arv ei taastu nii kiiresti. Seega taastuvatest turgudest võidavad enam need, kes pole karja nii palju vähendanud."

Pressiseminaril tõdeti, et käesolev kriis on sundinud lisaks paljudele väiketootjatele loomakasvatust lõpetama ka terve rea suuremaid ettevõtteid, kes on alles suhteliselt hiljuti investeerinud kaasaegsetesse farmidesse. OÜ Müüriku Farmer müüs selle aasta jaanipäevaks tühjaks 400-pealise piimakarjalauda.

"Kuigi ehitasime uue piimalauda 2005. aastal ning moodne vasikalaut valmis mõned aastad tagasi, siis piimaturu pika madalseisu tõttu olime sunnitud piimatootmise lõpetama ja müüsime tänavu jaanipäevaks oma 400 piimalehma poolakatele," selgitas Endel Mäesepp, kes on pereettevõtte Müüriku Farmer juht. "Noorkari läheb samuti Poola. Piimatootmise lõpetamine tähendas 12 inimese koondamist. Selleks, et lahti saada viimastest võlgadest müüsime sellel nädalal ka osa oma põllumaast."

Mäesepa sõnul on sama teed läinud mitmed teisedki ettevõtted. Müüriku farmi naabruses asuv 200 loomaga Ebavere farm pani samuti uksed kinni. Viimased paar aastat on üle 40 aasta põllumajandussektoris töötanud mehe hinnangul olnud tohutult närvesöövad.

Põllumehed ei näe karja taastamisel mõtet

Kümme aastat tagasi Väike-Maarja lähistel alustanud piimatootmine sai lõpu sel kevadel, sest 28-30sendise omahinnaga piima polnud mõtet 18 sendiga müüa. Poolakad ostsid ära kõik 420 lüpsilehma, kes andsid päevas 10 tonni piima, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ostsid ära kogu karja. Ükshaaval müüma hakates oleks veel valusam. Hoole ja armastusega on neid loomi siin peetud ja ei tahtnud seda protsessi hakata iga päev siin kauplema," ütles OÜ Müüriku Farmer juhatuse liige Endel Mäesepp.

Põllumehed korraldavad esmaspäeval Tallinnas aktsiooni "(M)ärkamine!", millega kutsutakse avalikkust üles märkama, millised on põllumajandussektori pikale veninud kriisi tagajärjed Eesti toidulauale ja maapiirkondadele. Põllumeeste hinnangul on viimane aeg ärgata ja märgata, mis on juhtunud ja juhtumas Eesti põllumajanduses ning maaelus.

Meeleavalduse nimes "(M)ärkamine" on täht "M" sulgudes, viidates sellele, et lisaks märkamisele on oluline ka ärkamine.

"On vaja ärgata sellest unest, et toit tuleb nagu iseenesest kuskilt. Toit tuleb maalt, nende samade põllumeeste, talunike raske töö tulemusena," ütles Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Praeguses turusituatsoonis, kus enamik Euroopa riike suhtub põllumajanduse toetamisse Eestist paindlikumalt, ei näe lüpsikarja pidamise lõpetanud põllumehed karja taastamisel mõtet.

"Piimakarja kasvatusega on nii, et mis on läinud, see on läinud ja uuesti taastada seda on niivõrd kallis ettevõtmine. Kui ka midagi taastatakse, siis ei tule see kergelt. See on pikaajaline protsess," märkis Eestimaa põllumeeste keskliidu president Tõnu Post.

Meeleavalduse korraldajate sõnul ei ole Eesti valitsus ära kasutanud põllumajanduse toetamise kõiki võimalusi.

"Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustoetused kuuluvad Euroopas kõige madalamate hulka. Me jääme väga palju alla Euroopa Liidu keskmisele," ütles Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Esmaspäevast meeleavaldust ei toeta Eestimaa talupidajate keskliit, kelle arvates on põllumajanduses rohkem probleeme kui vaid piimatootmises.

Iga Eestist lahkunud lehma auks tuuakse homme riigikogu ette üks piimapudel.

Põllumehed kutsuvad kõiki linna- ja maainimesi ning Eesti toidu sõpru kell 13-15 kaasa elama Tallinnas riigikogu hoone ees toimuvale põllumeeste aktsioonile "(M)ärkamine!" ning osa saama rohkest piimast.

 

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema