Analüütiku sõnul Eestis patsientide vaba liikumine olulist efektiivsuse kasvu ei tooks ({{commentsTotal}})

Kuigi haigekassa eelarve oodatust suurem defitsiit nii sel kui ka järgnevatel aastatel kaetakse reservidest, on selge, et ühel hetkel saavad reservid otsa. Eesti tervishoiu süsteem vajab jätkusuutlikuks toimimiseks raha juurde ja pikemas perspektiivis on vaja läbi viia reforme.

Eesti tervishoiu rahastamist peetakse lihtsaks ja loogiliseks. Kaks kolmandikku haigekassa eelarvest tuleb sotsiaalmaksust, kümnedik tuleb riigieelarvest ning veerand panustavad patsiendid omaosalusena, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

1990. aastate alguses langes Eestis järsult sündivus. Selle mõju jõuab tervishoidu just neil aastail, sest tol ajal sündinud kesine põlvkond siseneb tööturule ning haigekassa eelarve peamise tuluallika, sotsiaalmaksu maksjaid, jääb ühiskonnas aina vähemaks. Samas aga vajab vananev elanikkond veelgi rohkem tervishoiuteenuseid.

"Eesti tervishoiusüsteem on võrdluses enamike teiste riikidega, kes on samast punktist alustanud. Eesti tervishoiu süsteemi on erakordselt hästi juhitud. Me oleme õigel ajal teinud ära õiged otsused," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Nüüd ongi Eesti tervishoid jõudnud järjekordse teelahkmeni. Haigekassa eelarve oodatust suurem miinus on tõstatanud küsimuse, kui jätkusuutlik on praegune tervishoiu rahastamine ja kuidas saada juurde lisaraha. Poliitilisel tasandil on tekkinud selge erinevus koalitsioonipartnerite vahel.

"See on põhimõtteline küsimus ja poliitiline otsus, kas tulevikus hakkavad täiendavate teenuste eest maksma haiged enda taskust või me leiame maksude tõstmise näol või riigieelarve vahendite ümbertõstmise näol mingid muud lahendused, et haiged inimesed ei pea maksma, aga saavad ikkagi teenust," rääkis Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees, perearst Eero Merilind.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ütles, et kuidas iganes edasi minnakse, solidaarsuse põhimõte peaks säilima.

"Solidaarsus, mis tagab kokkuvõttes vahendite ümberjaotamise tervematelt haigematele ja natuke meie süsteemi puhul ka rikkamatelt vaesematele. See annab suhteliselt hea tulemuse mitte ainult moraalses kategoorias, vaid ka tõhususe mõttes," selgitas Ross.

Täna kaetaksegi ka pensionäride ja laste ravi solidaarselt rahaga, mille panustavad sotsiaalmaksu näol haigekassa eelarvesse töölkäijaid. Tervise- ja tööminister Ossinovski on välja pakkunud, et edaspidi võiks laste ja pensionäride ravikindluse eest maksta riigieelarvest.

"Siis tekib küsimus, et kust me selle raha võtame, kas me oleme selleks valmis tõstma mingisuguseid makse või me vähendame avaliku sektori kulutusi mujal valdkonnas. Rahvusvahelised eksperdid on ikkagi soovitanud vaadata niisuguste maksude poole, mis rikuksid võimalikult vähe inimeste töötamise stiimulit, seega me räägime kas varanduse maksudest, olgu see siis maamaks või kinnisvaramaks, automaks. Räägitakse pahede maksustamisest," selgitas Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk.

Valitsuskoalitsiooni teised partnerid - Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) eesotsas rahandusminister Sven Sesteriga ei kipu aga eelarvest tervishoidu raha juurde andma. Nemad pakuvad ühe lahendusena välja patsientide vaba liikumise.

Praegu on nii, et patsiendid saavad tasuta ravi 19 haiglavõrku kuuluvas haiglas ning veel teatud erahaiglates, kellega haigekassa on lepingu sõlminud. Patsientide vaba liikumine tähendaks aga seda, et haigekassa raha liiguks kaasa inimesega ja nii saaks ta tasuta ravi ka neis haiglates, kellel ei ole haigekassaga lepingut.

Patsientide vaba liikumise pooldajad ütlevad, et lisaks sellele, et inimesel oleks suurem valikuvabadus, tekiks haiglatel ka suurem konkurents patsientide pärast ja see tooks kaasa kulude alanemise ja efektiivsuse tõusu. Andres Võrk tõi positiivse näite Hollandist, kus omavahel konkureerivad 90 haiglat ning seal on tõesti tervishoiu efektiivsus tõusnud. Kuid Eestis on mastaabid teised.

"Eesti, olles nii väike, hõredalt asustatud, on väga raske loota, et siin haiglate omavaheline konkureerimine või teenuste ostmine või kui raha liiguks patsiendiga kaasa, võiks oluliselt kaasa tuua efektiivsuse tõusu," rääkis Võrk.

Ka arstide kogukond on patsientide vaba liikumise peale mõelnud ja pakkunud välja sellise lahenduse, et kui inimene ei soovi eriarsti aega kuid oodata, siis ta maksab esialgu erahaiglas ise ning talle makstakse see raha hiljem tagasi.

"Kui ta tahab kohe raha tagasi saada, siis ta saaks näiteks 10 protsenti rahast, kui ta ootab pool ajast, siis ta saab 50 protsenti ja kui ta ootab seda aega, mis ta nagunii oleks pidanud saama, siis ta saab 100 protsenti tagasi. Selle vastuargumendid on, et vaesemal elanikkonnal ei ole kohe seda raha, mida maksta ja see tekitab ebavõrdsust," selgitas Merilind.

Tervishoiu rahastamist peab reformima, selles on veendunud kõik poliitilised jõud, milline tee aga valitakse, sõltub läbirääkimistest valitsuslaua taga.

"Selle peale ilmselt valitsuses öeldakse teile, et kust see raha tuleb, kelle potist me selle ära võtame? Järgmise ja ülejärgmise aasta eelarve kokkupanemine on ääretult pingeline sellepärast, et kõikidel ministeeriumitel on oma, täiesti õigustatud vajadused ja seal leida suuri summasid ei ole realistlik. Sellest me saame kõik aru. Seepärast ma räägin, et teeks nüüd need otsused ära, mis jõustuvad 3-4 aasta pärast," ütles Ossinovski.

Raha juurde toomise kõrval räägitakse palju ka sellest, et kogu süsteemi peab efektiivsemaks muutma. Maailmapanga uuringu kohaselt kasutatakse meil liiga palju haiglaravi, käiakse liiga palju eriarstide juures ning nõrgaks jääb hooldusravi, mistõttu satuvad inimesed ikka ja jälle tagasi ravile.

Samas ütleb Ossinovski, et esmaarstiabi tugevdamise ning haiglaravi vähendamise kaudu muudetakse süsteemi aina efektiivsemaks, kuid muudatused võtavad aega.

Toimetaja: Merili Nael



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.