Analüütiku sõnul Eestis patsientide vaba liikumine olulist efektiivsuse kasvu ei tooks ({{commentsTotal}})

Kuigi haigekassa eelarve oodatust suurem defitsiit nii sel kui ka järgnevatel aastatel kaetakse reservidest, on selge, et ühel hetkel saavad reservid otsa. Eesti tervishoiu süsteem vajab jätkusuutlikuks toimimiseks raha juurde ja pikemas perspektiivis on vaja läbi viia reforme.

Eesti tervishoiu rahastamist peetakse lihtsaks ja loogiliseks. Kaks kolmandikku haigekassa eelarvest tuleb sotsiaalmaksust, kümnedik tuleb riigieelarvest ning veerand panustavad patsiendid omaosalusena, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

1990. aastate alguses langes Eestis järsult sündivus. Selle mõju jõuab tervishoidu just neil aastail, sest tol ajal sündinud kesine põlvkond siseneb tööturule ning haigekassa eelarve peamise tuluallika, sotsiaalmaksu maksjaid, jääb ühiskonnas aina vähemaks. Samas aga vajab vananev elanikkond veelgi rohkem tervishoiuteenuseid.

"Eesti tervishoiusüsteem on võrdluses enamike teiste riikidega, kes on samast punktist alustanud. Eesti tervishoiu süsteemi on erakordselt hästi juhitud. Me oleme õigel ajal teinud ära õiged otsused," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Nüüd ongi Eesti tervishoid jõudnud järjekordse teelahkmeni. Haigekassa eelarve oodatust suurem miinus on tõstatanud küsimuse, kui jätkusuutlik on praegune tervishoiu rahastamine ja kuidas saada juurde lisaraha. Poliitilisel tasandil on tekkinud selge erinevus koalitsioonipartnerite vahel.

"See on põhimõtteline küsimus ja poliitiline otsus, kas tulevikus hakkavad täiendavate teenuste eest maksma haiged enda taskust või me leiame maksude tõstmise näol või riigieelarve vahendite ümbertõstmise näol mingid muud lahendused, et haiged inimesed ei pea maksma, aga saavad ikkagi teenust," rääkis Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees, perearst Eero Merilind.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ütles, et kuidas iganes edasi minnakse, solidaarsuse põhimõte peaks säilima.

"Solidaarsus, mis tagab kokkuvõttes vahendite ümberjaotamise tervematelt haigematele ja natuke meie süsteemi puhul ka rikkamatelt vaesematele. See annab suhteliselt hea tulemuse mitte ainult moraalses kategoorias, vaid ka tõhususe mõttes," selgitas Ross.

Täna kaetaksegi ka pensionäride ja laste ravi solidaarselt rahaga, mille panustavad sotsiaalmaksu näol haigekassa eelarvesse töölkäijaid. Tervise- ja tööminister Ossinovski on välja pakkunud, et edaspidi võiks laste ja pensionäride ravikindluse eest maksta riigieelarvest.

"Siis tekib küsimus, et kust me selle raha võtame, kas me oleme selleks valmis tõstma mingisuguseid makse või me vähendame avaliku sektori kulutusi mujal valdkonnas. Rahvusvahelised eksperdid on ikkagi soovitanud vaadata niisuguste maksude poole, mis rikuksid võimalikult vähe inimeste töötamise stiimulit, seega me räägime kas varanduse maksudest, olgu see siis maamaks või kinnisvaramaks, automaks. Räägitakse pahede maksustamisest," selgitas Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk.

Valitsuskoalitsiooni teised partnerid - Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) eesotsas rahandusminister Sven Sesteriga ei kipu aga eelarvest tervishoidu raha juurde andma. Nemad pakuvad ühe lahendusena välja patsientide vaba liikumise.

Praegu on nii, et patsiendid saavad tasuta ravi 19 haiglavõrku kuuluvas haiglas ning veel teatud erahaiglates, kellega haigekassa on lepingu sõlminud. Patsientide vaba liikumine tähendaks aga seda, et haigekassa raha liiguks kaasa inimesega ja nii saaks ta tasuta ravi ka neis haiglates, kellel ei ole haigekassaga lepingut.

Patsientide vaba liikumise pooldajad ütlevad, et lisaks sellele, et inimesel oleks suurem valikuvabadus, tekiks haiglatel ka suurem konkurents patsientide pärast ja see tooks kaasa kulude alanemise ja efektiivsuse tõusu. Andres Võrk tõi positiivse näite Hollandist, kus omavahel konkureerivad 90 haiglat ning seal on tõesti tervishoiu efektiivsus tõusnud. Kuid Eestis on mastaabid teised.

"Eesti, olles nii väike, hõredalt asustatud, on väga raske loota, et siin haiglate omavaheline konkureerimine või teenuste ostmine või kui raha liiguks patsiendiga kaasa, võiks oluliselt kaasa tuua efektiivsuse tõusu," rääkis Võrk.

Ka arstide kogukond on patsientide vaba liikumise peale mõelnud ja pakkunud välja sellise lahenduse, et kui inimene ei soovi eriarsti aega kuid oodata, siis ta maksab esialgu erahaiglas ise ning talle makstakse see raha hiljem tagasi.

"Kui ta tahab kohe raha tagasi saada, siis ta saaks näiteks 10 protsenti rahast, kui ta ootab pool ajast, siis ta saab 50 protsenti ja kui ta ootab seda aega, mis ta nagunii oleks pidanud saama, siis ta saab 100 protsenti tagasi. Selle vastuargumendid on, et vaesemal elanikkonnal ei ole kohe seda raha, mida maksta ja see tekitab ebavõrdsust," selgitas Merilind.

Tervishoiu rahastamist peab reformima, selles on veendunud kõik poliitilised jõud, milline tee aga valitakse, sõltub läbirääkimistest valitsuslaua taga.

"Selle peale ilmselt valitsuses öeldakse teile, et kust see raha tuleb, kelle potist me selle ära võtame? Järgmise ja ülejärgmise aasta eelarve kokkupanemine on ääretult pingeline sellepärast, et kõikidel ministeeriumitel on oma, täiesti õigustatud vajadused ja seal leida suuri summasid ei ole realistlik. Sellest me saame kõik aru. Seepärast ma räägin, et teeks nüüd need otsused ära, mis jõustuvad 3-4 aasta pärast," ütles Ossinovski.

Raha juurde toomise kõrval räägitakse palju ka sellest, et kogu süsteemi peab efektiivsemaks muutma. Maailmapanga uuringu kohaselt kasutatakse meil liiga palju haiglaravi, käiakse liiga palju eriarstide juures ning nõrgaks jääb hooldusravi, mistõttu satuvad inimesed ikka ja jälle tagasi ravile.

Samas ütleb Ossinovski, et esmaarstiabi tugevdamise ning haiglaravi vähendamise kaudu muudetakse süsteemi aina efektiivsemaks, kuid muudatused võtavad aega.

Toimetaja: Merili Nael



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: