Juulis kasvas majutusettevõtetes peatunud turistide arv kuus protsenti   ({{commentsTotal}})

Turistid Tallinnas Raekoja platsil.
Turistid Tallinnas Raekoja platsil. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 488 000 sise- ja välisturisti ehk kuus protsenti enam kui mullu juulis.

Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 29 000 turisti enam kui eelmise aasta samal kuul. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 20 000 ja siseturiste 9000 enam kui mullu, teatas statistikaamet.

Välisturistid moodustasid ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 315 000 välisturisti, nendest 51 protsenti saabus Soomest, kaheksa protsenti Saksamaalt, kuus protsenti Venemaalt ja viis protsenti Lätist.

Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 83 protsenti saabus Eestisse puhkama, 12 protsenti tööreisile ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.
Välisturistid eelistavad enim Tallinna ehk 63 protsenti majutatud välisturistidest, Pärnu linna 12 protsenti, Tartu linna viis protsenti ja Saare maakonna majutusettevõtteid viis protsenti.

Majutusettevõtetes peatus üle 172 000 siseturisti, mis on kuus protsenti enam kui eelmise aasta juulis. Puhkusereisil oli 72 protsenti ja tööreisil 15 protsenti siseturistidest.

Harju maakonnas peatus 18 protsenti, Pärnu maakonnas 15 protsenti, Ida-Viru maakonnas 10 protsenti ning Saare maakonnas üheksa protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Juulis pakkus külastajatele teenust 1334 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 23 000 tuba ja 56 000 voodikohta ehk 1800 voodikohta rohkem kui eelmise aasta juulis.
Täidetud oli 60 protsenti tubadest ja 54 protsenti voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot, mis oli sama kallis kui aasta varem juulis.

Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 40 eurot, Pärnu maakonnas 39 eurot, Saare maakonnas 31 eurot ja Tartu maakonnas 30 eurot.

Toimetaja: Marek Kuul



Tallinna ärikinnisvara turg põhineb üüril.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume rentida, mitte osta. Investoridki soetavad vaid hea tootlusega väiksemaid äriruume väljarentimiseks, mida aga turul palju pole.

Tartu ülikooli peahoone.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: