Maruste Kaljuranna sõltumatusest: see on jutt lihtsameelsetele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Haridusministriks mineva Maris Lauri asemele riigikokku tööle siirduva Rait Maruste sõnul oleks pidanud Reformierakond juba suve alguses asuma toetama ühte konkreetset presidendikandidaati ja vältima siserivaliteedi tekkimist. Nüüd võivad halvemal juhul mõlemad kandidaadid läbi kukkuda.

Eelmises riigikogu koosseisus Reformierakonna fraktsiooni liikmena põhiseaduskomisjoni juhtinud Maruste ütles ERR-i portaalile antud intervjuus, et Marina Kaljuranna väited sellest, et on nüüd Reformierakonnast sõltumatu ja tõeline erakondadeülene presidendikandidaat, on jutt lihtsameeletele.

Kuidas te näete olukorda Reformierakonna presidendiralli ümber ja mis te arvate Marina Kaljuranna tagasiastumisest välisministri kohalt, et siis end valimiskogus üles seada?

Reformierakond oleks pidanud võtma selgema positsiooni päris algusest peale, keda toetatakse. Praegu on kaks kandidaati jõudnud juba lõppjärku ja selge on see, et nad söövad üksteise hääli. Seda olukorda oleks pidanud vältima.

Teine asi on see, et võib-olla selline tunnipealt ametist loobumine ei ole just küpsele demokraatiale ja avalikule teenistusele kohane. See on pigem erandlik nähtus, mida peaks üldjuhul ka vältima.

Keda teie isiklikult toetate, kas Siim Kallast või Marina Kaljuranda?

Mõlemad on tegelikult head kandidaadid. See teebki selle asja raskeks ja keeruliseks. Mina võin isiklikult olla mõlema kandidaadi taga. Siim Kallase tuntus ei vaja ju ülerääkimist ja tema kogemus on erakordne. Siim Kallas taotleb oma professionaalse karjääri võib-olla viimast ametikohta, aga Marina Kaljurannal on see start olnud küllaltki raketilik, avalikust teenistusest üsna kõrgesse ametikohta. Kusjuures temal on veel aega neid kõrgeid kohti taotleda mõned perioodid. Aga samas on ka tema tuntud ja hea kandidaat. Ma olen olnud eemal, ma ei hakka ühe vastu sõdima, ega ka teise poolt.

Kuidas te kommenteerite Kaljuranna väidet, et tal pole enam Reformierakonnaga midagi pistmist ja on sõltumatu kandidaat?

See on jutt lihtsameelsetele. Teada on ju, et ta sai ju oma praegusele ametikohale tänu ikkagi Reformierakonna juhi kutsele, kui seda poleks olnud, oleks ta siiamaani tööl välisministeeriumis diplomaadina. Öelda, et nüüd ma olen kõigest sellest vaba ja see enam mingit puutumust ei oma, ei ole päris adekvaatne.

Ja tõenäoliselt on veel olulisi reformierakondlasi, kes jätkavad tema kampaania toetamist?

Eks inimesi on erinevaid. Seda ei saa ju nendele keelata. Head mainet see erakonnale ei tekita, kui ta laseb sellise siserivaliteedi õilmitsema. See on viga ja seda oleks pidanud algusest peale vältima, aga nüüd tuleb selle olukorraga lõpuni minna. Ja kõige halvem stsenaarium on see, et nii üks kui ka teine kukuvad läbi. Ega siis konkureerivad erakonna ei jäta võimalust kasutamata Reformierakonnale käru keerata.

Kas Reformierakond oleks pidanud Siim Kallast riigikogus ametliku kandidaadina üles seades teie arvates võtma kohe ka seisukoha, et Kallas jätkab ka valimiskogus kandideerimist?

See otsus oleks pidanud olema juba enne suve tehtud. Et joonduda ühe kandidaadi taha, kes ta iganes ei oleks ka olnud ja minna sellega lõpuni. Aga mitte lasta vastasseisul ja rivaalitsemisel nii kaugele areneda nagu ta praegu on.

Mida te selle rivaalitsemise taustal näete? Kuidas selline vastasseis erakonna sees üldse sai tekkida? Millisel hetkel tekkis nii suur lõhe kahe kandidaadi toetajate vahele?

Ma olen sellest asjast eemal olnud ja ma ei oska lähemalt hinnata, ma ei ole selle supi keetmise juures olnud, aga seal on palju tegureid. Mingil osal inimestest on okas hinges sellest Siim Kallase keeldumisest omal ajal peaministriks tulla. Et jättis erakonna sinnapaika, istus lennuki peale ja sõitis ära. Teised jälle võisid tahta seal mingit oma agendat ajada, et kui välisministri koht vabaneb, siis saab sinna keegi järgmine. Samuti need hinnangul, kes soovib rohkem näha naispresidenti. See on keeruline kompleksküsimus.



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: