Maruste Kaljuranna sõltumatusest: see on jutt lihtsameelsetele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Haridusministriks mineva Maris Lauri asemele riigikokku tööle siirduva Rait Maruste sõnul oleks pidanud Reformierakond juba suve alguses asuma toetama ühte konkreetset presidendikandidaati ja vältima siserivaliteedi tekkimist. Nüüd võivad halvemal juhul mõlemad kandidaadid läbi kukkuda.

Eelmises riigikogu koosseisus Reformierakonna fraktsiooni liikmena põhiseaduskomisjoni juhtinud Maruste ütles ERR-i portaalile antud intervjuus, et Marina Kaljuranna väited sellest, et on nüüd Reformierakonnast sõltumatu ja tõeline erakondadeülene presidendikandidaat, on jutt lihtsameeletele.

Kuidas te näete olukorda Reformierakonna presidendiralli ümber ja mis te arvate Marina Kaljuranna tagasiastumisest välisministri kohalt, et siis end valimiskogus üles seada?

Reformierakond oleks pidanud võtma selgema positsiooni päris algusest peale, keda toetatakse. Praegu on kaks kandidaati jõudnud juba lõppjärku ja selge on see, et nad söövad üksteise hääli. Seda olukorda oleks pidanud vältima.

Teine asi on see, et võib-olla selline tunnipealt ametist loobumine ei ole just küpsele demokraatiale ja avalikule teenistusele kohane. See on pigem erandlik nähtus, mida peaks üldjuhul ka vältima.

Keda teie isiklikult toetate, kas Siim Kallast või Marina Kaljuranda?

Mõlemad on tegelikult head kandidaadid. See teebki selle asja raskeks ja keeruliseks. Mina võin isiklikult olla mõlema kandidaadi taga. Siim Kallase tuntus ei vaja ju ülerääkimist ja tema kogemus on erakordne. Siim Kallas taotleb oma professionaalse karjääri võib-olla viimast ametikohta, aga Marina Kaljurannal on see start olnud küllaltki raketilik, avalikust teenistusest üsna kõrgesse ametikohta. Kusjuures temal on veel aega neid kõrgeid kohti taotleda mõned perioodid. Aga samas on ka tema tuntud ja hea kandidaat. Ma olen olnud eemal, ma ei hakka ühe vastu sõdima, ega ka teise poolt.

Kuidas te kommenteerite Kaljuranna väidet, et tal pole enam Reformierakonnaga midagi pistmist ja on sõltumatu kandidaat?

See on jutt lihtsameelsetele. Teada on ju, et ta sai ju oma praegusele ametikohale tänu ikkagi Reformierakonna juhi kutsele, kui seda poleks olnud, oleks ta siiamaani tööl välisministeeriumis diplomaadina. Öelda, et nüüd ma olen kõigest sellest vaba ja see enam mingit puutumust ei oma, ei ole päris adekvaatne.

Ja tõenäoliselt on veel olulisi reformierakondlasi, kes jätkavad tema kampaania toetamist?

Eks inimesi on erinevaid. Seda ei saa ju nendele keelata. Head mainet see erakonnale ei tekita, kui ta laseb sellise siserivaliteedi õilmitsema. See on viga ja seda oleks pidanud algusest peale vältima, aga nüüd tuleb selle olukorraga lõpuni minna. Ja kõige halvem stsenaarium on see, et nii üks kui ka teine kukuvad läbi. Ega siis konkureerivad erakonna ei jäta võimalust kasutamata Reformierakonnale käru keerata.

Kas Reformierakond oleks pidanud Siim Kallast riigikogus ametliku kandidaadina üles seades teie arvates võtma kohe ka seisukoha, et Kallas jätkab ka valimiskogus kandideerimist?

See otsus oleks pidanud olema juba enne suve tehtud. Et joonduda ühe kandidaadi taha, kes ta iganes ei oleks ka olnud ja minna sellega lõpuni. Aga mitte lasta vastasseisul ja rivaalitsemisel nii kaugele areneda nagu ta praegu on.

Mida te selle rivaalitsemise taustal näete? Kuidas selline vastasseis erakonna sees üldse sai tekkida? Millisel hetkel tekkis nii suur lõhe kahe kandidaadi toetajate vahele?

Ma olen sellest asjast eemal olnud ja ma ei oska lähemalt hinnata, ma ei ole selle supi keetmise juures olnud, aga seal on palju tegureid. Mingil osal inimestest on okas hinges sellest Siim Kallase keeldumisest omal ajal peaministriks tulla. Et jättis erakonna sinnapaika, istus lennuki peale ja sõitis ära. Teised jälle võisid tahta seal mingit oma agendat ajada, et kui välisministri koht vabaneb, siis saab sinna keegi järgmine. Samuti need hinnangul, kes soovib rohkem näha naispresidenti. See on keeruline kompleksküsimus.



Telkla Viljandi folgi ajalTelkla Viljandi folgi ajal
Suurüritused tõstavad Eesti linnade majutushinnad lakke

Suvised festivalid ning kontserdid pakuvad rohkelt tööd Eesti väikelinnade majutusasutustele. Pidulised peavad arvestama kõrgete hindadega ning ööbimiskohtadega, mis sekunditega ära napsatakse.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Donald Tusk ja Jaroslaw Kaczynski.Donald Tusk ja Jaroslaw Kaczynski.
Poola prokuratuur kutsus Tuski Smolenski lennuõnnetuse asjus ülekuulamisele

Poola prokuratuur kutsus ülekuulamisele Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ja Poola endise peaministri Donald Tuski, teatas TVN 24 neljapäeval.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.

Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.