Lasnamäel naist kurikaga peksnud mees pandi seitsmeks aastaks vangi ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: PM/Scanpix

Harju maakohus mõistis esmaspäeval seitsmeks aastaks vangi mehe, kes mullu novembris peksis röövimise käigus Lasnamäel naist ja meest kurikaga.

Kohus tunnistas Igor Kulakovi (39) süüdi tapmiskatses ja kehalises väärkohtlemises ning saatis ta seitsmeks aastaks vangi.

Kohus rahuldas Kulakovi vastu esitatud tsiviilhagi osaliselt ja mõistis temalt välja 3030 eurot ja 25 senti.

Kulakovi karistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest mullu 3. detsembril.

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi ründas mees mullu 24. novembril kell 19 Liikuri tänaval 63-aastast naist, kes oli teel töölt koju. Kurjategija lõi naist korduvalt kurikaga ning kui naine oli maha kukkunud, siis haaras tema koti.

Rünnakut märkas juhuslikult möödunud noormees, kes ruttas naisele appi. Tekkinud rüseluse käigus õnnestus noormehel kurikas enda kätte saada, mispeale kurjategija põgenes, jättes maha kannatanu koti.

Mõlemad kannatanud toimetati haiglasse. Noormees, kelle vigastused olid kergemad, lubati pärast esmaabi kodusele ravile.

Politsei pidas kurjategija kinni mullu 3. detsembril ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juht politseikolonelleitnant Valter Pärn märkis, et kuritegu sooritati erilise jõhkrusega.

"See oli küllaltki jõhker kuritegu. Kui röövitakse, siis ikkagi tavaliselt haaratakse ohvrilt pärast esimesi lööke asjad ja joostakse minema. Aga praegusel juhul naine kukkus, kuid mees jätkas tema peksmist, kuni naine kaotas teadvuse, ja jooksis ära alles siis," ütles Pärn.

Toimetaja: Marek Kuul



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: