Riigiprokuratuur esitas PERH-i juhtidele süüdistuse ({{commentsTotal}})

{{1473667332000 | amCalendar}}
Tõnis Allik ERR
Tõnis Allik ERR

Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab endist SA Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhti Tõnis Allikut, haigla toitlustusjuhti Anu Vähit ja IT-juhti Marko Kilki kuritegudes.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Martin Vallimäe ütles ERR.ee-le, et lisaks Allikule, Vähile ja Kilgile said süüdistuse toitlustusteenuse pakkuja juriidilise isikuna ja selle tegevjuht.

ERR-ile teadaolevalt said süüdistuse P. Dussmann Eesti OÜ juriidilise isikuna ja selle äriettevõtte tegevjuht Anella Stimmer.

Süüdistuse kohaselt võttis PERH-i juhatuse endine esimees Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul raviasutuse toitlustajaks sama kriminaalasja raames süüdistuse saanud osaühingut.

Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.

Altkäemaksu võtmises süüdistatakse ka PERH-i toitlustusjuhti Vähit, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.

Lisaks sellele süüdistab prokuratuur PERH-i endist juhti Allikut ning IT-juhti Kilki kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid nad PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.

Allik endal süüd ei näe. "Ma olen endiselt arvamusel ja seisukohal, et ma ei ole haigla huve kuidagi kahjustanud, ma ei ole seadusi rikkunud, aga mõned asjad, mis on tehtud, teeks ma täna teistmoodi," on ta "Aktuaalsele kaamerale" kinnitanud.

Allik ütles ERR.ee-le, et ta ei ole kriminaaluurimise käigus ütlusi andnud ning kavatseb ütlusi anda kohtus.

"Süüd endiselt endal üheski episoodis ei näe," kinnitas Allik.

"Kohtusse on saadetud juhtkonna tasandi korruptsioonijuhtum meditsiinisektoris. Süüdistuses esitatud etteheited ei ole seotud patsientide ravimisega. Riigiprokuratuur leiab, et vastavatele juhtumitele tuleb tähelepanu pöörata ja vastavalt reageerida ka edaspidi," ütles kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul tuleb riigil aina enam panustada sellesse, et paljastada ametnikke, kes tehingutest kasu üritavad lõigata.

"Eriti murettekitav on asjaolu, kui juhtide ringis levib niinimetatud käsi peseb kätt suhtumine, mis õõnestab kogu kollektiivi usaldusväärsust ning annab signaali, et ebaaus käitumine on aktsepteeritav. Just juhi südameasi peaks olema korruptsiooni riskide ennetamine, sealhulgas töötajate teadlikkuse tõstmine ning läbipaistva ja ausa juhtimisega eeskuju andmine," ütles Ombler.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.

 

Toimetaja: Marek Kuul



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: