Rain Kooli: Aarne oli suur juba elades ({{commentsTotal}})

"Eesti teleajakirjanduses on nüüd auk, mis on palju suurem kui üks mees. Sest see mees oli palju suurem kui lihtsalt üks inimene, kes oma tööd teeb," tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ootamatult järelehüüdeks pöördunud Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

Lähiajaloo sündmuste dramaatilisuse astme üks näitajatest on, kas inimesed mäletavad, kus ja mida nad parasjagu tegid, kui sellest kuulda said. ”Kus sa olid, kui Estonia uppumisest kuulsid?” Aga augustiputšist? Olof Palme mõrvast?

See, et inimesed mäletavad – ja selle mäletamist üldse tähelepanuväärseks peavad – näitab sündmuse olulisust nende jaoks.

Ma usun, et läinud nädalavahetus jääb paljudele Eesti ajakirjanduses tegutsejatele meelde kui nädalavahetus, millest mäletatakse hetke, mil saime teada, et Aarne Rannamäed elavate seas enam ei ole.

On uudiseid, mida usud end mitte kunagi kuulvat. Osaliselt seetõttu, et ei pea seda, mida uudis sinuni toob, võimalikuks, osaliselt seetõttu, et mitte mingil juhul ei taha, et nii oleks.

Aarne minek oli just selline uudis. Ja siis oli see käes.

Öeldakse, et elu välja ei mõtle. Natuke ikka. Aga kindlasti ei tee elu ümber, eriti tagantjärele. Seega – surnud on surnud. Elavatel tuleb sellega hakkama saada.

Aga kuidas saada hakkama sellega, et need elurikkust täis silmad ei vaata enam kunagi sadadesse tuhandetesse tubadesse kogu Eestis. Et see paljudele turvalist kindlustunnet pakkunud hääl ei kõla enam kunagi. Et see kaval, kelmikavõitu naeratus on alatiseks kustunud?

Kui parafraseerida Eesti filmiklassikat, siis kui enne oli kõik siin ja nüüd on kõik ära, siis on ju kõik puudu.

Eesti teleajakirjanduses on nüüd auk, mis on palju suurem kui üks mees. Sest see mees oli palju suurem kui lihtsalt üks inimene, kes oma tööd teeb.

Kuidas nii suureks saadakse? Nii suureks, et kõik tunnevad, kohe, sinust puudust? Ja jäävadki tundma.

Lihtne vastus on, et ajaga. Aeg on see, mis ladestab kihte ja toob sügavust ning ehitab inimesest nähtuse ja nähtusest legendaarse. Tihti juhtub see alles pärast surma, mõnikord aastasadu hiljem.

Aarnega ei olnud nii. Tema oli suur juba elades.

On see siis telemaagia, kaamerate ja prožektorite nõiduslik sära ja elavast pildist tekkiv lummus, mis piisavalt kaua meie kodudesse ilmunud inimesed üleloomulikesse mõõtmetesse paisutab?

Tihti on ka nii. Aarnega aga mitte. Tema suurus sündis just nimelt loomulikkusest.

Ei aeg ega teletöö pole luup, mis suudaks suureks paisutada millegi, millel selleks loomulikke eeldusi ei ole. Aarnel oli. Huvi, teadmised, pühendumus ja inimlik soojus.

Teisiti öeldes – hing, mis oli nii suur, et ainult vähesed suudavad sellise inimesena ära täita.

Aarne suutis. Ja jättis sellega kõigisse jälje.

Ja just selle tõttu ma ei paindugi ütlema, et Aarne lahkus. Ta suri. Aga tema vaim jääb.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: