Swedbank alandab pensionifondide tasusid ({{commentsTotal}})

Eestlased ei säästa piisavalt.
Eestlased ei säästa piisavalt. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1473679281000 | amCalendar}}

Swedbank plaanib kaotada kolmanda samba fondidesse tehtavate sissemaksetega seotud kulud, alandada teise samba K1 fondi haldustasu ning luua uue, automaatselt juhitud elutsüklifondi.

Teise samba konservatiivse pensionifondi K1 haldustasu langetatakse 0,61 protsendilt 0,29 protsendini. Sellega peaks K1 pensionifondi kliendi senine keskmiselt 33-eurone aastane haldustasu kahanema 17 euro võrra umbes 15 euroni.

Swedbank Investeerimisfondide AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla väidab, et initsiatiiv tasude alandamiseks ei tulnud Tuleva pensionifondi turuletuleku plaanidest, vaid klientide survel, ehkki ta nimetas Tuleva taha koondunud seltskonna kommunikatsiooni agressiivseks.

"Esimesel kohal olid ikka klientide soovid," kinnitas Tamla. "Teiseks on Tuleva teise samba turgu vaikelust üles raputanud, mis ei ole tingimata halb."

Kodanuikuinitsiatiivil loodav pensioniühistu Tuleva on teinud valjuhäälset kriitikat Eestis rakendatavatele pensionifondide haldustasudele. Euroopa Liidu riikide keskmine haldustasu on 0,8 protsenti, Eesti keskmine on aga palju kõrgem - 1,25 protsenti. Tuleva ise on lubanud oma fondi haldustasuks kehtestada 0,55 protsenti.

Uus fond järgib elutsüklit

Valikuvõimaluse laiendamiseks plaanib Swedbank tulla turule ka uue pensionifondi lahendusega: automaatselt juhitud indeksit järgiv fond ehk elutsüklifond, mille aktsiate osakaal kahaneb ja võlakirjade osakaal kasvab vastavalt inimese vanusele. Pensioni kogumise alguses valdavalt aktsiatele toetuv fond on inimese pensionile mineku ajaks loomult ebastabiilsed aktsiad pea täielikult stabiilsema tootlusega võlakirjade vastu vahetanud.

Tamla sõnul on automaatselt juhitud fondide loomist kaalutud juba aastaid, kuid lihtsalt indeksfondide lisamine pensionifondide valikusse ei tundunud piisav. „Klientide tagasiside põhjal saame väita, et arvestatav hulk inimesi ei soovi oma pensionivaraga iseseisvalt tegeleda ning meile tundus, et on vaja nö targemat lahendust."

Tamla sõnul näitab nende kogemus, et enamik kliente ei taha, et neid üldse pensionifondi teemal tülitataks. Suhtumine näib olevad, et kui ühe fondi kasuks on kunagi otsus tehtud, siis on see teema pensionileminekuni ka lukus. Nõnda pole suurpangal õnnestunud oma kliente veenda vajadusel nende senist agressiivset pensionifondi konservatiivsema vastu välja vahetada, ehkki soovitatav olnuks. Mistap sündis ka idee automaatselt juhtitud fondiks.

Investeeringute juhtimise seisukohalt tähendab automaatsus seda, et fondi investeeringud järgivad rahvusvahelisi turuindekseid ning aktsia- ja võlakirjainvesteeringute osakaal ei muutu sõltuvalt finantsturgudel toimuvast.

Nn indeksfondi haldustasuks kujuneb 0,49 protsenti, fondi tootlus ei ole garanteeritud.

Uue fondiga loodetakse turule tulla uuest aastast ning sellega adresseeritakse aastate 1990-1999 vahel sündinud inimesi. Aasta hiljem luuakse vastav fond ka kümnend varem sündinutele. 50 eluaasta künniseni jõudnutele aga eraldi elutsüklifondi teha ei plaanita, kuivõrd selles vanusegrupis on teise samba kogujaid vähem ning nende pensioniaeg jõuab väga ruttu kätte, mistõttu erilisi muutusi aktsiate ja võlakirjade osakaalus poleks enam mõistlik teha.

Tamla tõi esile, et kui veel 15 aastat tagasi sisenes uus põlvkond tööturule umbes 20. eluaastaks, siis praegune põlvkond alustab tööga hiljem, millalgi kahekümnendates aastates. Seega hoolimata üha kõrgemasse ikka nihkuva pensioniea algusega pensioniks kogumise aastad ei pikene - ka tööturule sisenetakse järjest enam.

Kolmanda samba sissemaksekulud kaovad

60 protsenti Eesti elanikest hoiab oma sääste hoiustel, mitte ei kogu vabatahtlikult pensionifondidesse.

"Eestlased on kinnisvarausku," tõdes Tamla. See tähendab seda, et pensionifondidesse vabatahtlikult ei investeerita, pigem eelistatakse soetada kinnisvara, mille väärtuse kasvu usaldatakse rohkem kui fondide tootlust. Küllap on vanematel inimestel veel eredalt meeles omaaegsed rahakaotused, kui rublast ja kroon ja hoiukassasse kogutu sulas hetkega kui esimene lumi. Ka börsikrahhidega kaotatu on uuemast ajast veel hästi meeles.

Tamla sõnul on enamiku jaoks teine pensionisammas jätkuvalt ainuke pikaajaline sääst. Ärgitamaks inimesi rohkem raha oma tuleviku kindlustamiseks vabatahtlikku pensionifondi säästma, kaotab Swedbank kõik kolmanda samba fondidesse sissemaksetega seotud kulud.

Swedbank ootab praegu finantsinspektsiooni luba muudatuste tegemiseks.



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema