Ilves sätestaks põhiseaduses valimiskogu kohustuse president ära valida ({{commentsTotal}})

President Toomas Hendrik Ilves kutsus riigikogu üles täiendama põhiseadust, et valimiskogul oleks kohustus president ära valida ning langeks ära võimalus valimiste tagasijõudmiseks riigikogusse.

Ametist lahkuv Ilves märkis esmaspäeval riigikogus peetud kõnes, et kahjuks olid riigikogus presidendi valimiseks kahe nädala eest toimunud kolm vooru edutult. "Vähem kui kahe nädala pärast koguneb valimiskogu ning juba arutavad poliitikud ja ajakirjanikud, et sealgi ei pruugi uus president saada valitud ning kõik tuleb tagasi riigikogusse," rääkis Ilves.
 
Ilvese sõnul kahtleb ta, et kas sellisel juhul oleks Eestis põhiseaduslik kriis, kuid küll aga läheks see vastuvoolu põhiseaduse mõttega. "Ka saaks kahjustatud võimu – selle mõiste kõige avaramas tähenduses – usaldusväärsus, nõrgeneks ka uue riigipea stardipaku tugevus. Sest asjade selline käik annaks hoogu neile, kes näevad kõikjal poliitikas hämaraid sobinguid ja tumedaid salakokkuleppeid."
 
Ometi ei saa Ilvese hinnangul nõusuda, et presidendi valimise korda peaks põhimõtteliselt muutma. "Parlamentaarse riigi presidendi volitused ei toeta tema otsevalimist. Siis eviks täidesaatva võimuta president otsemandaati, ent täidesaatval võimul – valitsusel – oleks vaid kaudne mandaat. See viib peaaegu alati ebastabiilse valitsemiseni või vähemalt tõsiste pädevusprobleemideni," kaitses riigipea presidendivalimiste praegust korda.
 
Ta ütles, et avalikkusele tundmatut inimest Eestis presidendiks ei valita, seega on ebaoluline ka jutt, millal kellegi kandidatuur ametlikult registreeritakse. "Kandidaatide kirglikud debatid viimastel kuudel kinnitavad seda," lisas Ilves.
 
"Küll aga kutsun teid kaaluma, kas valimiskogu teine voor ei peaks lõppema igal juhul riigipea valimisega. Mis tähendaks enim hääli saanud kandidaadi võitu, mitte senist nõuet, et valituks saab kandidaat, kelle poolt on enamus hääletamisest osavõtnuid. Seda pole võimalik teha põhiseadust muutmata, mille eesmärk oleks vähendada oluliselt võimalikke mänge tühjade või rikutud hääletussedelitega," ütles Ilves riigikogu ees,
 
Ilves meenutas, et seni neli korda – aastatel 1996, 2001, 2006 ja 2011 – on president valitud nii nagu põhiseaduse säte ja ka mõte seda ette näevad. "Need, kes on presidendivalimisi üritanud kasutada enda erakonna või mõne inimese iludusvõistlusena, on läbi kukkunud. Eesti põhiseaduse mõte ei vaata presidendivalimisi kui iludusvõistlust või meelelahutussaadet koos joonistuskonkursiga, vaid kui erakondade avalikku kokku leppimist, et valida riigipea," rääkis Ilves.
 
Ilves märkis, et pole varjanud soovi presidendi valimist juba riigikogus, kuid vajalikku poliitilist kokkulepet erakondade vahel ei tekkinud. Ta lisas, et valimiskogus oleks kokkulepe möödapääsmatu.
 
"Vajame kokkulepet selleks, et valida president, kellel on parlamentaarsele riigile kohane poliitiline toetus, kes teab enda põhiseadusest tulenevat ametijuhendit ning seisab oma kogemuste ja mõistusega Eesti eest nii kodus kui ka välissuhtluses," teatas ametist lahkuv president.
 
"Presidendi kandidaadid on üldjoontes teada. Ma loodan väga, et näeme valimiskogus mitte kombineerimist ja ülekombineerimist, mitte ärategemist ja kellegi reitingule lisapunktide otsimist, vaid riigimehelikku otsustamist. Näeme valijameeste vastutustundlikku kokkulepet valida järgmine vabariigi president 24. septembril. Ja see valik on kindlasti kõige õigem," ütles Ilves.

Toimetaja: Indrek Kuus



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: