Ilves sätestaks põhiseaduses valimiskogu kohustuse president ära valida ({{commentsTotal}})

Vaata galeriid
20 pilti
Autor: Hanna Samoson /ERR

President Toomas Hendrik Ilves kutsus riigikogu üles täiendama põhiseadust, et valimiskogul oleks kohustus president ära valida ning langeks ära võimalus valimiste tagasijõudmiseks riigikogusse.

Ametist lahkuv Ilves märkis esmaspäeval riigikogus peetud kõnes, et kahjuks olid riigikogus presidendi valimiseks kahe nädala eest toimunud kolm vooru edutult. "Vähem kui kahe nädala pärast koguneb valimiskogu ning juba arutavad poliitikud ja ajakirjanikud, et sealgi ei pruugi uus president saada valitud ning kõik tuleb tagasi riigikogusse," rääkis Ilves.
 
Ilvese sõnul kahtleb ta, et kas sellisel juhul oleks Eestis põhiseaduslik kriis, kuid küll aga läheks see vastuvoolu põhiseaduse mõttega. "Ka saaks kahjustatud võimu – selle mõiste kõige avaramas tähenduses – usaldusväärsus, nõrgeneks ka uue riigipea stardipaku tugevus. Sest asjade selline käik annaks hoogu neile, kes näevad kõikjal poliitikas hämaraid sobinguid ja tumedaid salakokkuleppeid."
 
Ometi ei saa Ilvese hinnangul nõusuda, et presidendi valimise korda peaks põhimõtteliselt muutma. "Parlamentaarse riigi presidendi volitused ei toeta tema otsevalimist. Siis eviks täidesaatva võimuta president otsemandaati, ent täidesaatval võimul – valitsusel – oleks vaid kaudne mandaat. See viib peaaegu alati ebastabiilse valitsemiseni või vähemalt tõsiste pädevusprobleemideni," kaitses riigipea presidendivalimiste praegust korda.
 
Ta ütles, et avalikkusele tundmatut inimest Eestis presidendiks ei valita, seega on ebaoluline ka jutt, millal kellegi kandidatuur ametlikult registreeritakse. "Kandidaatide kirglikud debatid viimastel kuudel kinnitavad seda," lisas Ilves.
 
"Küll aga kutsun teid kaaluma, kas valimiskogu teine voor ei peaks lõppema igal juhul riigipea valimisega. Mis tähendaks enim hääli saanud kandidaadi võitu, mitte senist nõuet, et valituks saab kandidaat, kelle poolt on enamus hääletamisest osavõtnuid. Seda pole võimalik teha põhiseadust muutmata, mille eesmärk oleks vähendada oluliselt võimalikke mänge tühjade või rikutud hääletussedelitega," ütles Ilves riigikogu ees,
 
Ilves meenutas, et seni neli korda – aastatel 1996, 2001, 2006 ja 2011 – on president valitud nii nagu põhiseaduse säte ja ka mõte seda ette näevad. "Need, kes on presidendivalimisi üritanud kasutada enda erakonna või mõne inimese iludusvõistlusena, on läbi kukkunud. Eesti põhiseaduse mõte ei vaata presidendivalimisi kui iludusvõistlust või meelelahutussaadet koos joonistuskonkursiga, vaid kui erakondade avalikku kokku leppimist, et valida riigipea," rääkis Ilves.
 
Ilves märkis, et pole varjanud soovi presidendi valimist juba riigikogus, kuid vajalikku poliitilist kokkulepet erakondade vahel ei tekkinud. Ta lisas, et valimiskogus oleks kokkulepe möödapääsmatu.
 
"Vajame kokkulepet selleks, et valida president, kellel on parlamentaarsele riigile kohane poliitiline toetus, kes teab enda põhiseadusest tulenevat ametijuhendit ning seisab oma kogemuste ja mõistusega Eesti eest nii kodus kui ka välissuhtluses," teatas ametist lahkuv president.
 
"Presidendi kandidaadid on üldjoontes teada. Ma loodan väga, et näeme valimiskogus mitte kombineerimist ja ülekombineerimist, mitte ärategemist ja kellegi reitingule lisapunktide otsimist, vaid riigimehelikku otsustamist. Näeme valijameeste vastutustundlikku kokkulepet valida järgmine vabariigi president 24. septembril. Ja see valik on kindlasti kõige õigem," ütles Ilves.

Toimetaja: Indrek Kuus



Eestisse saabusid USA F-35 hävitajad
Uuendatud: 14:36 

ERR-i FOTOD LENNUKITE MAANDUMISEST ÄMARIS

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit alistas maailma 34. reketi ja jõudis Stuttgardis teise ringi

Eesti esireket Anett Kontaveit võitis kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril neljanda järjestikuse mängu ja jõudis teise ringi.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.