"Välisilm": Karimovi surm tähendab Usbekistanile mõningast peataolekut ({{commentsTotal}})

Usbekistan kaotas äsja oma ainsa Nõukogude järgse presidendi Islam Karimovi ning näha on selles geopoliitiliselt olulisel maal mõningat peataolekut, analüüsis Arni Alandi ETV saates "Välisilm".

Päev pärast iseseisva Usbekistani 25. sünnipäeva teatati avalikkusele, et ainus president, kes Usbekistani riigil üldse olnud on, on surnud. Päev hiljem ta maeti, 5. septembril sai ümber kolmepäevane lein ning veel päev hiljem saabus Usbekistani Venemaa president Vladimir Putin, kes kohtus presidendi kohuseid täitva peaministri ning Karimovi arvatava järeltulija Šavkat Mirzijajeviga.

Putin leidis, et Karimovile omast karmi joont peaks Usbekistani riik ka uue juhi all jätkama: "Loomulikult loodame me, et kõik, mida Islam Abduganjevitš Karimov alustas, jätkub. Omaltpoolt teeme kõik, et toetada meie ühise arengu teed ja toetada usbeki rahvast ja Usbekistani juhtkonda. Te võite arvestada meiega, kui oma kõige usaldusväärsemate sõpradega."

Karimov oli ajusurnud juba 27. augustis, kuid teda hoiti kunstlikult elus, et saaks iseseisvuspäeva surmateateta mööda saada.

Ehkki diktaatori surma varjamist peeti märgiks riigis puhkenud võimuvõitlusest, õnnetus valitseval eliidil tõestada, et elu läheb edasi nii, nagu ka Usbekistanis ikka pärast NSVL-i lagunemist veerenud on ning võimuvaakumit riigis ei tekkinud.

Samas on Karimovi hirmuvalitsus, mille ajal ei põrgatud tagasi ka opositsiooniliikmete keetmise ees, tekitanud Usbekistanile siiski mitmesuguseid probleeme ning valitsev klikk peab nüüd ära otsustama mitte ainult, kes neid lahendama hakkab, vaid sellegi, kes neist esimesena üldse avalikult räägib, sest arvata on, et halbade sõnumite tooja rahva heakskiitu ei leia.

Samuti pole teada, kaua eliidi konsensus püsib. Ehkki praegu võimuvaakumit ei tekkinud, on selle kujunemise oht poliitikavaatlejate ja analüütikute hinnangul siiski suur. Samuti ei suuda ei Mirzijajev ega ka keegi teine, kes detsembrikuistel valimistel Usbekistani presidendiks peaks saama, jätkata Karimovi rahva isa imagoga, mida suur osa usbekkidest siiski siira tõsidusega võttis.

Samas peetakse Mirzijajevi tugevaks küljeks toetust mõningais sotsiaalseis kihtides, eriti põllumajandusliku eliidi hulgas. Just Mirzijajev kehtestas Usbekistanis kohustuslikud puuvillatootmiskvoodid, aga just nendesamade kvootide pärast sõitis ta riigis palju ringi ning tutvus isikutega, kellest Usbekistani põllumajanduse käekäik tegelikult oleneb.

Karimov oli alati väga elitaarne, armastas varjuda oma residentsi ning suhelda ainult oma lähikondsetega, tegelikku olukorda riigis tundis ta vaid oma nõunike silmade läbi. Seega - kuigi rahva isaks ei saa Mirzijajev kunagi, sest koht jääb igavesti surnud Karimovi omaks, on tal ustavaid toetavaid regioonide kohalikes koorekihtides rohkem, kui neid Karimovil oligi ning seega on tal suur šanss võimuvaakum ära hoida ning armastatud rahvajuhi või mõne muu sarnase tiitli all edasi valitseda.

Seda enam, et Venemaa on talle oma toetust juba avaldanud. Mirzijajev peab aga lahendama keerulisi probleeme, millega tema eelkäijagi toime ei tulnud. Nimelt on Usbekistan Kesk-Aasia riikidest ainuke, kus islamiäärmuslus endast tõsist probleemi kujutab. Kõik endise nõukogude liidu Kesk-Aasia osa riigid on valdavalt moslemeist elanikkonnaga riigid ning probleeme jagu neisse kõigisse küllaga, isegi turvalisusest ei saa sageli rääkida, aga religioosne radikaliseerumine pole neid, erinevalt Usbekistanist, eriliselt puudutanud.

Usbekistanis on radikaliseerumas aga terved piirkonnad, usufanaatikuid jätkub nii kodumaale, kui ka Süüriasse ISIS-e ning muude äärmusrühmituste ridadesse sõdima. Nagu mujalgi, kus radikaliseerumine probleemiks, nõnda on Usbekistaniski peamised usufanaatikud noored vihased mehed, kes ühel päeval oma perekonna juurest kaovad ning kelle radikaliseerumisest või surmastki alles tagantjärgi teada saadakse.

Et islamiäärmuslus just Usbekistanis pead tõstab, sellel on pragmaatiline põhjus, mis aga ähvardab endaga kaasa tuua selliseid probleeme, mida me praegu adudagi ei osata.

Nimelt on viljakas Fergana org juba nõukogude ajal aastakümneid kestnud tõelise röövpõllumajandusega tõsiselt ära kurnatud, keskkonnakatastroof mõnes piirkonnas juba ulatuslik, teisal kohe-kohe puhkemas.

Just Fergana org toidab ära suurema osa usbekkidest, aga ka muudest Kesk-Aasia riikide rahvastest. Tuletame meelde, et Süüria kodusõja põhjustanud Bashar al Assadi arrogantse poliitika taga oli omakorda keskkonnakriis. Võrreldes sellega, mis juhtub siis, kui Fergana org enam vilja ei kanna, on Süüria kodusõda üsna tagasihoidlik, suisa pisike sündmus.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Välisilm"



Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema