"Välisilm": Karimovi surm tähendab Usbekistanile mõningast peataolekut ({{commentsTotal}})

Usbekistan kaotas äsja oma ainsa Nõukogude järgse presidendi Islam Karimovi ning näha on selles geopoliitiliselt olulisel maal mõningat peataolekut, analüüsis Arni Alandi ETV saates "Välisilm".

Päev pärast iseseisva Usbekistani 25. sünnipäeva teatati avalikkusele, et ainus president, kes Usbekistani riigil üldse olnud on, on surnud. Päev hiljem ta maeti, 5. septembril sai ümber kolmepäevane lein ning veel päev hiljem saabus Usbekistani Venemaa president Vladimir Putin, kes kohtus presidendi kohuseid täitva peaministri ning Karimovi arvatava järeltulija Šavkat Mirzijajeviga.

Putin leidis, et Karimovile omast karmi joont peaks Usbekistani riik ka uue juhi all jätkama: "Loomulikult loodame me, et kõik, mida Islam Abduganjevitš Karimov alustas, jätkub. Omaltpoolt teeme kõik, et toetada meie ühise arengu teed ja toetada usbeki rahvast ja Usbekistani juhtkonda. Te võite arvestada meiega, kui oma kõige usaldusväärsemate sõpradega."

Karimov oli ajusurnud juba 27. augustis, kuid teda hoiti kunstlikult elus, et saaks iseseisvuspäeva surmateateta mööda saada.

Ehkki diktaatori surma varjamist peeti märgiks riigis puhkenud võimuvõitlusest, õnnetus valitseval eliidil tõestada, et elu läheb edasi nii, nagu ka Usbekistanis ikka pärast NSVL-i lagunemist veerenud on ning võimuvaakumit riigis ei tekkinud.

Samas on Karimovi hirmuvalitsus, mille ajal ei põrgatud tagasi ka opositsiooniliikmete keetmise ees, tekitanud Usbekistanile siiski mitmesuguseid probleeme ning valitsev klikk peab nüüd ära otsustama mitte ainult, kes neid lahendama hakkab, vaid sellegi, kes neist esimesena üldse avalikult räägib, sest arvata on, et halbade sõnumite tooja rahva heakskiitu ei leia.

Samuti pole teada, kaua eliidi konsensus püsib. Ehkki praegu võimuvaakumit ei tekkinud, on selle kujunemise oht poliitikavaatlejate ja analüütikute hinnangul siiski suur. Samuti ei suuda ei Mirzijajev ega ka keegi teine, kes detsembrikuistel valimistel Usbekistani presidendiks peaks saama, jätkata Karimovi rahva isa imagoga, mida suur osa usbekkidest siiski siira tõsidusega võttis.

Samas peetakse Mirzijajevi tugevaks küljeks toetust mõningais sotsiaalseis kihtides, eriti põllumajandusliku eliidi hulgas. Just Mirzijajev kehtestas Usbekistanis kohustuslikud puuvillatootmiskvoodid, aga just nendesamade kvootide pärast sõitis ta riigis palju ringi ning tutvus isikutega, kellest Usbekistani põllumajanduse käekäik tegelikult oleneb.

Karimov oli alati väga elitaarne, armastas varjuda oma residentsi ning suhelda ainult oma lähikondsetega, tegelikku olukorda riigis tundis ta vaid oma nõunike silmade läbi. Seega - kuigi rahva isaks ei saa Mirzijajev kunagi, sest koht jääb igavesti surnud Karimovi omaks, on tal ustavaid toetavaid regioonide kohalikes koorekihtides rohkem, kui neid Karimovil oligi ning seega on tal suur šanss võimuvaakum ära hoida ning armastatud rahvajuhi või mõne muu sarnase tiitli all edasi valitseda.

Seda enam, et Venemaa on talle oma toetust juba avaldanud. Mirzijajev peab aga lahendama keerulisi probleeme, millega tema eelkäijagi toime ei tulnud. Nimelt on Usbekistan Kesk-Aasia riikidest ainuke, kus islamiäärmuslus endast tõsist probleemi kujutab. Kõik endise nõukogude liidu Kesk-Aasia osa riigid on valdavalt moslemeist elanikkonnaga riigid ning probleeme jagu neisse kõigisse küllaga, isegi turvalisusest ei saa sageli rääkida, aga religioosne radikaliseerumine pole neid, erinevalt Usbekistanist, eriliselt puudutanud.

Usbekistanis on radikaliseerumas aga terved piirkonnad, usufanaatikuid jätkub nii kodumaale, kui ka Süüriasse ISIS-e ning muude äärmusrühmituste ridadesse sõdima. Nagu mujalgi, kus radikaliseerumine probleemiks, nõnda on Usbekistaniski peamised usufanaatikud noored vihased mehed, kes ühel päeval oma perekonna juurest kaovad ning kelle radikaliseerumisest või surmastki alles tagantjärgi teada saadakse.

Et islamiäärmuslus just Usbekistanis pead tõstab, sellel on pragmaatiline põhjus, mis aga ähvardab endaga kaasa tuua selliseid probleeme, mida me praegu adudagi ei osata.

Nimelt on viljakas Fergana org juba nõukogude ajal aastakümneid kestnud tõelise röövpõllumajandusega tõsiselt ära kurnatud, keskkonnakatastroof mõnes piirkonnas juba ulatuslik, teisal kohe-kohe puhkemas.

Just Fergana org toidab ära suurema osa usbekkidest, aga ka muudest Kesk-Aasia riikide rahvastest. Tuletame meelde, et Süüria kodusõja põhjustanud Bashar al Assadi arrogantse poliitika taga oli omakorda keskkonnakriis. Võrreldes sellega, mis juhtub siis, kui Fergana org enam vilja ei kanna, on Süüria kodusõda üsna tagasihoidlik, suisa pisike sündmus.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Välisilm"



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: