Clintoni kampaaniameeskond saab haiguse teemal salatsemise eest kriitikat ({{commentsTotal}})

USA demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni kampaaniameeskonda on tabanud meedias kriitika, et tema terviseprobleemide teemal salatseti ning kehva enesetunnet kopsupõletiku asemel esialgu kuuma ilmaga põhjendati.

New York Timesi korrespondent Jonathan Martin oli Twitteris kriiline, miks Clintoni meeskond haigusest teavitamisega viivitas. Ka CNNi reporter Brian Stelter kirjutas, et ei mõista, miks Clintoni abid kohe pärast intsidenti mälestustseremoonial tema kopsupõletikust ei teatanud, vahendas Politico.

"Muidugi oleksid nad pidanud selle avalikustama. See ei ole lihtsalt külmetus," leidis ka NCB saatejuht Chuck Todd.

Clintoni kampaaniagraafik on olnud väga tihe: ainuüksi reedel osales ta kahel korjandusüritusel, kohtus riikliku julgeoleku spetsialistidega, pidas pressikonverentsi ja andis CNNile intervjuu.

68-aastane endine riigisekretär oleks valituks osutudes vanuselt teine president USA ajaloos. Oma tervise kohta ei ole ta avalikkusele eriti infot jaganud, ehkki rohkem kui vastaskandidaat, 70-aastane Donald Trump.

Illinoisi meditsiinikooli abiprofessor David Scheiner, kes on olnud 22 aastat president Barack Obama ihuarst, ütles hiljuti, et kumbki kandidaatidest pole nende vanust arvesse võttes piisavalt terviseinfot andnud. "Olles 50 aastat tegutsenud peamiselt eakate patsientidega ja nüüd juba ise kõrges eas, võin kinnitada, et Ameerika inimestel on nende kandidaatide tervise kohta palju rohkem andmeid tarvis," kirjutas ta. "Clintoni ja Trumpi arstide aruannetest ei piisa".

Clintoni toetajad on kandidaadi otsuseid kaitsnud, öeldes, et poliitiku tervisega on kõik korras, kohatu on hoopis meedia ja Trumpi toetajate reaktsioon.

Clintonil diagnoositi reedel kopsupõletik, eilsel 11. septembri mälestusüritusel New Yorgis filmitud kaadritest oli aga näha, kuidas ta oli kokku vajumas ja abilised ta autosse aitasid. Alles pärastlõunal tegi Clintoni meeskond avalikuks, et poliitikul on kopsupõletik ja ta saab raviks antibiootikume.

Terviseprobleemide tõttu tühistas Clinton ka kampaaniareisi California osariiki. 

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: