Mikser ei usu, et Clintoni haigusel oleks valimistulemusele murranguline mõju ({{commentsTotal}})

Vaevalt et demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni haigus paneks vabariiklaste kandidaati Donald Trumpi negatiivselt suhtuvaid valijaid oma meelt muutma, ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser.

Mikser ütles ETV saates "Ringvaade" uudist Hillary Clintoni kopsupõletikust kommenteerides, et kui USA presidendikandidaati tabab valimiskampaania kõrgajal haigushoog, tõmbab see loomulikult palju tähelepanu ja leiab ärakasutamist vastaste poolt.

"Ajakirjanduse huvi on arusaadav, samas on terviseandmed reeglina üsna isiklikud ja kui nad ei tee võimatuks ametikoha täitmist, usun, et nende avaldamine ei peaks olema kandidaadile kohustuslik," märkis ta.

Mikseri sõnul on Clintonil USA poliitikas piisavalt pikk minevik ja stressitaluvusega ei ole tal probleemi.

"Ma usun, et palju stressirohkemat olukorda kui tal oli esimese leedina Bill Clintoni erinevate armuafääride ajal tal ilmselt ka presidendina ette tulla ei saa. Ega ka palju stressirohkemat aega, kui oli Liibüa operatsiooni ajal välisministrina. Nii et stressi ta kindlasti talub," nentis ta.

Küsimusele, kas Trump sai Clintoni haigusest trumpe juurde, vastas poliitik, et tegemist on nullsumma mänguga ehk see, mis on halb ühele, on kindlasti hea teisele.

"Ma küll kahtlen selles, kas tegemist on mingisuguse otsustava murranguga Trumpi kasuks. Selle kampaania üks eripärasid on, et mõlema kandidaadi negatiivsed näitajad on väga tugevad. Neid valijaid, kellele kandidaadid on ebasümpaatsed, on erakordselt palju ja Donald Trumpi puhul veel tunduvalt rohkem kui Hillary Clintoni puhul," sõnas Mikser.

"Usun, et Hillary Clintoni haigus, mis on tegelikult on väga inimlik asi iseenesest, vaevalt et see paneb Trumpi muidu negatiivselt suhtuvaid valijaid teda rohkem armastama," lisas ta.

Väliskomisjoni liige loodab enda sõnul, et kui Clinton USA presidendiks valitakse, saab temast suurepärane riigipea, kes tuleb selle tööga hästi toime.

Toimetaja: Karin Koppel



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: