Ligi: olen kindel mees, keda riiulilt võtta ({{commentsTotal}})

{{1473697663000 | amCalendar}}

Esimesi tunde välisministri rollis olev Jürgen Ligi leiab, et Marina Kaljurannast tühjaks jäänud ministritool vajas karastunud poliitikut, mitte enam diplomaati.

Ligi ütles intervjuus "Ringvaatele", et pakkumise välisministri koht haarata tegi peaminister Taavi Rõivas talle laupäeval. Veel päev varem küsis valitsusjuht Ligilt nõu, kes sellesse ametisse sobiks.

"Pakkusin esimese hooga diplomaate, aga tajusin kiiresti, et see oleks samadesse kingadesse astumine. Diplomaatidega on olnud karastatuse küsimus, nii ühe kaitseministriga ja nüüd siis ka välisministriga. Et väga äkki pannakse portfell maha ja ei anta aega peaministril ja presidendil oma rolli täita," rääkis Ligi.

Päeva veel haridusministrina alustanud Ligi ütles, et Kaljuranna lahkumise järel said kõik aru, et tuleb ahelreaktsioon. "Tuli leida karastatusega poliitik, kel on välis- ja julgeolekupoliitiline praktiline kogemus. Mul seda on kümme aastat järjepanu olnud enne haridusministeeriumi minekut. Diplomaadi variant ei tundu lihtsalt enam usutav ei erakonna sisse ega ilmselt ka erakonnast välja."

Küsimusele, kuidas on nii, et valitsuses on üks mees, kes suudab hallata ministeeriume sõltumata teemast, vastas Ligi: "No näed, on niimoodi."

Ta lisas, et tegelikult on poliitikas endas midagi ühist erinevates ministeeriumides. "Midagi sa saad igast ministeeriumist kaasa: maine, oskused, kogemused. Läbikukkumisi lähedalt vaatajate arvates mul pole olnud. Pigem on just lähiringkonnas hinnang parem kui avalikus arvamuses minu suhtes olnud. Seepärast olen kindel mees, keda jälle kuskilt riiulilt võtta."

Ligi täpsustas, et kõik tema ministriametid on tekkinud sellest, et eelmine on ära tüdinenud või ootamatult loobunud.

Lääs on oma koostööd muutmas

Intervjuus ETV saatele "Välisilm" märkis Ligi, et muutuvas maailmas on kogu lääs oma koostööd muutmas.

"Mõnes mõttes halvenemise suunas, mida Euroopa servast murenemine väljendab. Mingis mõttes loodetavasti paremuse suunas, mis selliseid liikumisi ära hoiab," ütles Ligi.

"Oleme ikka õiges mitmes kriisis, sealhulgas Euroopa Liidu tuleviku küsimus on tõstatatud. NATO-s ei ole kõik kunagi pilvitu, aga veel suuremad küsimused on rahvasteränne, kliimamuutused, majanduskasvu ebapiisavus ning loomulikult julgeolek," lisas ta.

Küsimusele, kuidas ta vaatab itta, vastas välisminister, et nagu eestlased ikka: naabreid ei valita. "Naabritega püüame ikka läbi saada nii hästi, kui see võimalik on. Kui ta meile rahu ei anna, siis peame seda ütlema. Sanktsioonid on see ütlemise viis välispoliitikas. Aga see ei tähenda koostöö puudumist paljudes valdkondades, või vaenu inimeste vahel või riigi aktsepteerimist."

Toimetaja: Priit Luts



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: