Horvaatia valimised võitnud demokraatidel tekib valitsuse loomisel raskusi ({{commentsTotal}})

Horvaatia parlamendivalimised võitis konservatiivne Horvaatia Demokraatlik Liit, millel saab aga stabiilse valitsuse loomisel olema suuri raskusi.

Horvaate sundisid valimiskastide juurde minema tülid valitsuskoalitsioonis, mis põhjustasid valitsuse lagunemise tänavu juunis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Koalitsioonipartner, liberaalne erakond Sild nõudis kiiremaid ning põhjalikumaid reforme, millega konservatiivid nõus ei olnud. Samas liikus Horvaatia Demokraatlik Liit kiiresti populismi, marurahvusluse ja kõigi vähemuste, eriti serblaste tagakiusamise poole.

Nüüdki ei piisa konservatiividel kogutud häältesaagist valitsuse moodustamiseks ning esimene mõeldav koalitsioonipartner on ikka seesama Sild, kellega alles tüliga lahku mindi. Tõsi küll, konservatiivid on saanud endale uue parteijuhi Andrej Plenkovici, keda peetakse euroopameelseks ning kes on lubanud keelduda koostööst marurahvuslike ja paremäärmuslike jõududega. Kahtlane aga on, kas ainult sellest koalitsiooni kooshoidmiseks piisab.

"Horvaatia Demokraatlik Liit on poliitilise parteina usaldusväärne ja keskendub neljale põhimõttele: esimene on poliitiline stabiilsus ja tähendab riigiinstitutsioonide stabiilsust, teine on seaduste kehtivus, kolmas kvaliteetne raamistik majandusarengule ja neljas sotsiaalne õiglus ning kristliku solidaarsuse põhimõte," lausus Plenkovic.

Ootamatult halva tulemuse saavutasid neil valimistel sotsiaaldemokraadid, kes kõigis arvamusküsitlustes olid konservatiividega tasavägised.

"See polnud Horvaatiale õnnelik päev. Me olime osa kaheksa kuud kestnud koalitsioonivalitsuse eksperimendist ning kus me nüüd oleme? Eikusagil. Mis me saavutasime? Mitte midagi," nentis Horvaatia Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees Zoran Milanovic.

Horvaatia hädade põhjuseks on pärast Jugoslaavia lagunemist reformimata jäänud majandus, mis põhineb peamiselt riigifirmadel, millel kõigil on ka kõvasti võlgu. Sestap on turism kogu riigi praktiliselt ainus tuluallikas.

Toimetaja: Karin Koppel



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: