Horvaatia valimised võitnud demokraatidel tekib valitsuse loomisel raskusi ({{commentsTotal}})

Horvaatia parlamendivalimised võitis konservatiivne Horvaatia Demokraatlik Liit, millel saab aga stabiilse valitsuse loomisel olema suuri raskusi.

Horvaate sundisid valimiskastide juurde minema tülid valitsuskoalitsioonis, mis põhjustasid valitsuse lagunemise tänavu juunis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Koalitsioonipartner, liberaalne erakond Sild nõudis kiiremaid ning põhjalikumaid reforme, millega konservatiivid nõus ei olnud. Samas liikus Horvaatia Demokraatlik Liit kiiresti populismi, marurahvusluse ja kõigi vähemuste, eriti serblaste tagakiusamise poole.

Nüüdki ei piisa konservatiividel kogutud häältesaagist valitsuse moodustamiseks ning esimene mõeldav koalitsioonipartner on ikka seesama Sild, kellega alles tüliga lahku mindi. Tõsi küll, konservatiivid on saanud endale uue parteijuhi Andrej Plenkovici, keda peetakse euroopameelseks ning kes on lubanud keelduda koostööst marurahvuslike ja paremäärmuslike jõududega. Kahtlane aga on, kas ainult sellest koalitsiooni kooshoidmiseks piisab.

"Horvaatia Demokraatlik Liit on poliitilise parteina usaldusväärne ja keskendub neljale põhimõttele: esimene on poliitiline stabiilsus ja tähendab riigiinstitutsioonide stabiilsust, teine on seaduste kehtivus, kolmas kvaliteetne raamistik majandusarengule ja neljas sotsiaalne õiglus ning kristliku solidaarsuse põhimõte," lausus Plenkovic.

Ootamatult halva tulemuse saavutasid neil valimistel sotsiaaldemokraadid, kes kõigis arvamusküsitlustes olid konservatiividega tasavägised.

"See polnud Horvaatiale õnnelik päev. Me olime osa kaheksa kuud kestnud koalitsioonivalitsuse eksperimendist ning kus me nüüd oleme? Eikusagil. Mis me saavutasime? Mitte midagi," nentis Horvaatia Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees Zoran Milanovic.

Horvaatia hädade põhjuseks on pärast Jugoslaavia lagunemist reformimata jäänud majandus, mis põhineb peamiselt riigifirmadel, millel kõigil on ka kõvasti võlgu. Sestap on turism kogu riigi praktiliselt ainus tuluallikas.

Toimetaja: Karin Koppel



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: