Remondi venimise tõttu jääb TÜ raamatukogu suletuks detsembrini ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli raamatukogu
Tartu ülikooli raamatukogu Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tartu Ülikooli (TÜ) raamatukogu remont oleks pidanud lõpule jõudma oktoobri alguseks, kuid tööde venimise tõttu avab raamatukogu uksed alles 12. detsembril.

4. oktoobril uksed avama pidanud TÜ raamatukogu jääb suletuks, kuna remonti tegev ettevõte YIT Ehitus ei saa töödega ettenähtud ajaks valmis, teatas BNSile ülikooli pressiesindaja.

TÜ kinnisvaraosakonna teatel on ehitusfirma renoveerimistöödega ajagraafikust mitu kuud maas. Raamatukogu direktor Martin Hallik peab kahetsusväärseks, et selle tõttu ei pääse lugejad raamatukokku.

„Raamatukogu teeb omalt poolt kõik, et tagada lugejatele parimad võimalused raamatute kätte saamiseks ja lugemiseks,“ ütles ta.

Alates oktoobrist võimaldab TÜ raamatukogu oma lugejatele raamatukogudevahelise laenutuse ehk RVLi teenust raamatutele, mis on renoveerimistööde tõttu ära pakitud ning seetõttu ei saa neid e-kataloogi ESTER kaudu tellida. Kuni raamatukogu avamiseni saavad lugejad selliseid raamatuid tellida teistest Eesti raamatukogudest RVLi kaudu tasuta. Lisaks pakub raamatukogu ülikooli valdkondadele võimalust kasutada õppehoonetes paiknevate erialaraamatukogude pikemaks lahtihoidmiseks oma tööjõudu.

Raamatukogu teenindusosakonna töötajate sõnul tunnevad tudengid hetkel kõige rohkem puudust füüsilisest keskkonnast, kus saab raamatukogu allikaid kasutades süvenenult õppida või teha kursusekaaslastega rühmatööd. Erialaraamatukogude pikem lahtiolekuaeg on vajalik eelkõige selleks, et pakkuda keskkonda õppimiseks ning tingimusi raamatukogudevahelise laenutuse kaudu tulnud raamatute hoidmiseks ja lugemiseks.

Raamatukogu töötajad jätkavad lugejate teenindamist Akadeemia tänava sissepääsu kaudu, võimaldades avakogude raamatute kojulaenutust. Alates 1. oktoobrist saavad tudengid oma raamatutele järele tulla ka laupäeval.

Tartu ülikooli peahoones jääb avatuks raamatukogu infopunkt, kus saab end lugejaks registreerida, laenutustega seotud muresid lahendada ja vajadusel viiviseid maksta.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: