Lilia Ševtsova: Vene riigiduuma valimised on test enne presidendivalimisi ({{commentsTotal}})

Eeloleval pühapäeval toimuvad Vene riigiduuma valimised. Kui olulilised need Venemaa poliitikas on ja millised hoovusi Venemaa elus veel peab jälgima, seda küsis Neeme Raud Tallinnas viibinud mõttekoja Chatham House analüütikult Lilia Ševtsovalt.

Sel nädalal on Venemaal valimised. Kui olulised need valimised Venemaa jaoks on?

Need valimised on tõeliselt tähtsad. Nad on tähtsad valitsusele, võimudele, presidendile ja nad kujutavad endast testi - testi ühiskonnas valitsevast meeleolust, testi enne presidendivalimisi, mis peaksid toimuma 2018. aastal, aga mille toimumisaega võidakse ka muuta, sõltuvalt ühiskonna meeleolust.

Teiseks on need valimised, mis toimuvad väga raskes majanduslikus-sotsiaalses olukorras. Rahvas on väsinud, rahvas on hakanud närveerima, rahvas ei ole rahul. Seepärast on see ka test sellele, kuidas rahvas ja ühiskond suhtub võimudesse.

Kuid ikkagi me teame, et võidab "Ühtne Venemaa," Putini partei, Medvedevi partei. Ja öeldakse, et riigiduuma on Kremli jaoks vaid tempel.

Me teame kuidas valimised lõppevad, sest valimised toimuvad väga huvitaval kombel: mängureeglid ei ole selged, kuid tulemus on garanteeritud. Kuid olukorras, kus ühiskond on üha rahulolematum, on seda tulemust suurtes linnades garanteerida väga raske. Seepärast otsustasid võimud põimida valimistesse intriigi: näiteks lubatakse neil valimistel parteide kandidaatide kõrval osaleda üksikmandaatidega, iseseisvalt kandideerivaid poliitikuid. Enamus neist "ühemandaadilistest" ei liitu "Ühinenud Venemaaga," vaid ajavad oma poliitikat. Aga tegelikult on see rahva petmine, mulje tekitamine, et kõik ei olegi "Ühtse Venemaa" kandidaadid.

Kuidas te arvate, kas venemaalased osalevad aktiivselt valimistel?

Parteide unistus on see, et rahvas istuks kodus, vaataks telerit, kõpitseks aias. Peamine eesmärk, et valimistel osalemise protsent oleks madal, 25-30%. Et hääletama tuleksid vaid need, kes sõltuvad riigist - pensionärid, õpetajad, tehaste töölised. Kõik ülejäänud las istuvad kodudes. Sest madal valimistel osalemise protsent tagab "Ühtse Venemaa" edu. Aga aktiivne osalemine näiteks Moskvas, Peterburis, Jekaterinburgis tähendaks, et valimiskastide juurde võivad tulla protestihääletajad. Seda võimud ei soovi.

Just sellepärast, et rahvas valimistele suuremat tähelepanu ei pööraks, toodi valimiste toimumisaeg ka esialgu planeeritud detsembrikuust septembrisse, mil - nagu Sevtsova ütleb on palju venemaalased veel nädalavahetusel suvilates ja ei pööra poliitikale eriti suurt tähelepanu. Väga oluline areng valimiste eel oli Venemaa kõige sõltumatumaks peetava arvamusuuringute keskuse Levada Tsentri vaigistamine. Levada viimased uuringud näitasid, et Ühtset Venemaad toetab vaid 31 protsenti venemaalastest, mitte 41 kuni 45 protsenti, nagu riiklikud sotsioloogiakeskuse väidavad. Võimud teatasid vahetult pärast uuringut, et Levada, mis on saanud oma tööks raha välismaalt on "välisagent" ja ei tohi valimiste eel enam rahva meelsust mõõta. Pikemas perspektiivis võib välisagendiks nimetamine tähendada Levada täielikku sulgemist, leiab Sevtsova.


Te ilmselt mingil määral mäletate Nõukogude Liitu. Välisagent on kodumaa reetja. Välisagent ei saa tegutseda meie ühiskonnas. Nii et sellise templi panemine on mingisuguse võõra, vaenuliku tunde tekitamine ühiskonnas. Kui sa oled välisagent ei anta sulle Vene allikatest enam toetust. Aga kui raha ei ole, ei saa sa tegutseda. Tähendab, et ametlikult sind ei suletud, kuid ilma rahalise toetuseta, ilma adrenaliinita sa ei saa elada.

Kuid küsimuste küsimus on siiski see, mis saab Venemaal edasi?

Oh, Neeme. See on ennustamine kohvipaksu pealt. Lõpeb väga tähtis ja dramaatiline epohh Venemaa elus.

Millal see lõpeb?

Just nüüd 2016-2017-2018. aastatel. Nafta jõukuse epohh. Ja selgub, et me lasime sel ajal käest võimaluse teha reaalseid, normaalseid reforme, et tagada riigis sisemine stabiilsus ja mitte vastuseis välisvaenlasega. Ja nüüd siseneme uude, raskesse, turbulentsesse epohhi, kui rahvas hakkab tõenäoliselt ärkama. Ja kui kõik rahva huvide väljendamise kanalid on suletud, tekib - metafoori kasutades - suletud teekannu olukord, mille sees vesi keeb. Me kõik saame aru, et see aeg läheneb. Millal see saabub, ei tea. Kuid võimud oma tegevusega näitavad, et nad kardavad seda keeva teekannu olukorda väga.

Venemaal on analüütikuid, kes väidavad, et Venemaa valmistub sõjaks.

Üheltpoolt teie, eestlased, nagu ka ukrainlased, grusiinid, lätlased, leedulased - te kõik elate suure tsivilisatsiooni kõrval, kes ei ole otsustanud, mida enesega peale hakata. Ja iga väljaütlemine Moskvas, Novgorodis või Peterburgis tekitab teis vastukaja. Te elate väga ohtlikus naabruskonnas.

Kuid teiselt poolt - kas tuleb sõda? No kes oskas ette näha Venemaa hübriidsõda Ukrainaga. Samas olen ma veendunud, et Kreml ei tee kamikadze-trikke. Putin ei taha enesetappu: nad saavad hästi aru, et neil ei ole vahendeid ei maskeeritud, hübriidsõjaks ega reaalseks sõjaks ja veel NATO-ga.

Ukraina plahvatuse kordumist nad ei soovi. Kuid on üks vana trikk. Nõukogude, vana-Venemaa trikk - toetuse taotlemine läbi sõjalise šantaaži. Piiride lähistel toimuvad sõjaväe manöövrid jne, on just sellise armastuse taotlemine. Kuid see ei ole sõja soovimine. Ja ilmselt Kreml loodab, et Lääs võtab tänu sellele vastu Venemaa mängureeglid. Nii nagu võttis Schröder, Sarkozy ja soovib võtta Holland. Nii et tegelikult mängib Kreml Läänega Lääne nõrkusi kasutades. Vaat selline mäng.

Mida tähendavad praegu Kremlis toimuvad kaadrimuudatused? Konkreetselt kunagi Eestis sündinud EKP peasekretäri Karl Vaino lapselapse Anton Vaino nimetamine Vene presidendi administratsiooni etteotsa.

Ma ei ole kindel, et me peame Eestile Eesti seltsimehe eest tänulikud olema. Vaatame. Kuid ilmselt olete märganud väga huvitavat detaili. President Putin otsustas puhastada kaadreid, kuid kaadripink on tal väga lühike. Seepärast ta ilmselt otsustas valida sellise tehnokraatilise variandi. Ja vahetab oma vanu sõpru, kelle seas ta oli liider, kuid võrdne, kes teda ilmselt sinatasid, kutsusid lihtsalt Vladimiriks. Seda ta enam taluda ei taha.

Sergei Ivanov. Vladimir Jakunin.

Just, just täpselt. Inimesed, kellega koos ta läbis eelmised 17 aastat, tema sõbrad, ta "köögikabinet". Ta tahab enam lojaalsust, enam tehnokraatsust, rohkem energiat. Vanad inimesed on väsinud, tegelevad oma asjadega, on korrumpeerunud. Ta mõistab, et on vaja uut meeskonda. Seda tehes jätkab ta vana kurssi, mida kasutasid ka Stalin, Mao, kuid kergemal kujul. Ta ei lase vana-kaadrit maha, vaid lükkab nad teisele plaanile, pakub rahulikke, mugavaid kohti. Vaatame, kuidas see uus meeskond hakkab garanteerima ta võimu.

Nagu ütlesite on see meeskond lojaalne.

Loomulikult, ilma igasuguste kahtlusteta. Teate, kogu seda kaadrirevolutsiooni Venemaal võib tähistada kahe sümboliga. Ühelpool on Vaino, lojaalne tehnokraat, kel on kogu aparaadi tegevus peas, kel on peas tuhandeid ühendusi, kes töötab ilmselt 24 tundi ööpäevas, ilmselt on tal eesti töövõime ja arusaam Venemaa, Kremli koridoridest.

Aga teiselt poolt on selle kaadrivahetuse osaks endine ihukaitsja Tjumin, kelle ta nimetas üheks kuberneriks. See on Venemaa uue tehnokraatliku võimu uus ilme.

Milline on siis Venemaal praegu valitsev meeleolu? Ütlesite, et inimesed on väsinud. Moskva kesklinnas loomulikult seda ei näe.

Te olete sagedasti Moskvas ja tõenäoliselt näete seda, et meid on vaja pisut kratsida, et näha kuidas veri liigub - aeglaselt või on üldse seisma jäänud. Kuid needsamad küsitlused, mida on teinud Levada keskus, mis ei hakka enam nii aktiivset tegutsema või üldse suletakse, näitavad, et me oleme haiged. Vene riik ja ühiskond on haiged kognitiivse dissonantsiga.

Ühelt poolt toetavad inimesed Putinit. Erinevatel põhjustel. Ehk ka sellepärast, et Putinis nähakse riigi sümbolit. Langeb Putin, langeb riik. Inimesed kardavad, kardavad riiklikku katastroofi. Kuid teisalt, vaadake mida inimesed räägivad, 58% rahvast ütleb, et me soovimne, nõuame, et oleks opositsioon.

Vaid 22% arvavad, et valimised tulevad normaalsed, 70% ütleb, et võim on korrumpeerunud. Inimesed saavad aru, et miski ei ole nii, nagu peab. Neil inimestel ei ole genteetilises koodis pidevat vajadust alluda, et neid rõhutaks ja mõnitataks. Nad oleksid õnnelikud toetades õigusriiki. Kuid kui see idee neile välja pakutaks, kuid praegu ei ole kedagi kes pakuks.

Needsamad küsitlused näitavad, et inimesed ütlevad, et elada on raske, majanduses on halvad ajad, kuid Venemaast on saanud jälle suurvõim ja me seepärast olema valmis need raskused üle elama.

Teil on õigus. Võimudel on õnnestunud sama, mis varemgi, on õnnestunud kompenseerida rahva tegelike huvide eest seismine, oma kodanike normaalse elu eest seismine, unistusega suurvõimuks olemisest. Suurvõim on kõhu ja külmkapi asemel. Ja inimesed langesid sellesse lõksu, eriti aasta tagasi. Kuid juba eelmisel aastal oli 15% venemaalastest valmis ohverdama oma huvid unistusele suurvõimuks olemisest. Inimesed ei ole valmis oma kõhu arvel ohvreid tooma.

Veelgi enam, väga huvitav asi - Levada keskuse andmeil on 48% venemaalastest, no nüüd neid küsitlusi juba ei tule, leiab, et venemaalased peavad võitlema oma huvide eest, isegi kui need huvid on vastuolus riigi huvidega. Ja täiesti vapustavad arvud - vaid 20% Vene Föderatsiooni kodanikest väidab, et nad sõltuvad riigist ja on seepärast valmis alluma.

Ülejäänud ütlevad, et me ei sõltu enam riigist, olema vabad sellest sõltuvusest. Seepärast ilmselt kardabki võim aktiivset valimistel osalemist. Võimud saavad ilmselt hästi aru, tõenäoliselt oma küsitluste põhjal, Levada küsitluste põhjal, et selles riigis, ühiskonnas on midagi valesti. Nad kardavad.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Välisilm"



Ott TänakOtt Tänak
Lappi kerkis Soomes liidriks, Tänak lähenes Sordole

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 17:50 
Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.