Venemaa lõpetab naftatoodete ekspordi läbi Balti sadamate ({{commentsTotal}})

{{1473710272000 | amCalendar}}

Venemaa lõpetab 2018. aastaks täielikult naftatoodete ekspordi läbi Baltimaade sadamate, teatas esmaspäeval uudisteagentuur Interfax. Eesti riigile kuuluva raudtee-kaubaveoettevõtte EVR Cargo juhi sõnul pole otsuses midagi ootamatut, kuna naftasaaduste vedamine läbi Eesti on juba praeguseks lõppenud.

"Valitsuse juhtnööridega seoses me suuname ümber kaubavood Baltimaade sadamatest Ventspilsis ja Riias meie oma Balti mere sadamatesse Ust-Luga ja Primorsk, aga samuti ka Novorossiisk," ütles ettevõtte Transneft juhatuse esimees Nikolai Tokarev.

Tokarev on juba mõned aastad tagasi öelnud, et Ust-Luga, Primorski ja Novorossiiski sadama käitlemismahu kasv võimaldab edaspidi suunata naftasaaduste tarned Balti sadamatest neisse sadamatesse.

"Kui eelmisel aastal seal Baltikumis liikus nii üheksa miljonit tonni naftatooteid, siis sel aastal on see viis miljonit tonni. Aastaks 2018 me viime selle kaubavoo Baltimaades nullini. Hakkame koormama oma sadamaid, kuna mahud seda võimaldavad," lisas Tokarev.

EVR Cargo: ei midagi ootamatut

Eesti riigile kuuluva raudtee-kaubaveoettevõtte EVR Cargo juhi sõnul pole Venemaa otsuses lõpetada täielikult naftatoodete eksport läbi Baltimaade sadamate midagi üllatavat ja ootamatut, kuna naftasaaduste vedamine läbi Eesti on juba praeguseks lõppenud.

"Naftasaaduste eksport läbi Eesti lõppes nagunii juba tänavu märtsis, seega ei ole selles avalduses midagi ebatavalist. Sarnaseid väljaütlemisi on olnud varemgi ja see võib olla pigem sisepoliitiline väljaütlemine," ütles EVR Cargo juhatuse esimees Raul Toomsalu BNS-ile.

Ta rääkis, et praegu pole ühtegi märki, mis näitaks, et naftasaaduste eksport läbi Eesti võiks lähiajal taastuda, kuna rubla kurss ja nafta maailmaturuhind pole oluliselt muutunud.

Toomsalu sõnul keskenduvad Eesti kaubavedajad ja sadamad praegu pigem teistele kaubagruppidele. "August oli meil päris hea kuu," rääkis ta.

Vähi: Transnefti otsus pole üllatav ja puudutab vaid Lätit

Endise pikaaegse peaministri ja Sillamäe Sadam AS-i nõukogu esimehe Tiit Vähi sõnul puudutab Transnefti otsus lõpetada 2018. aastaks kaubaeksport läbi Baltikumi sadamate vaid torunaftatooteid ning seega vaid Lätit.

"See ei ole niivõrd uudis, kuivõrd pikaajaline poliitika. Väljaütlejaks oli Transneft, Transnefti juht Tokarev ja puudutab torunaftat. Seega Eestit see otseselt ei puuduta, vaid pigem Riia ja Ventspilsi sadamaid Lätis," rääkis Vähi BNS-ile ja märkis, et see ei tähenda kõige naftaga seonduva lõppu.

Lätis mõistetakse otsust, otsitakse teisi koostööpartnereid

Majanduslikult on venelaste põhjendus kasutada oma sadamaisse tehtud investeeringuid täiesti mõistetav, leitakse Lätis. Poliitilist mõju võib vaid aimata, sest Läti raudtee endise juhi Ugis Magonise altkäemaksuskandaali ja Vene raudtee juhi vahetuse järel räägiti Lätis palju, et mingi mõju võib neil sündmustel olla. Sanktsioonidel muidugi ka, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läti raudtee juht Edvins Berzinš kinnitas intervjuus Läti televisiooni hommikusaatele, et Venemaalt saabuv transiit on vähenenud viiendiku võrra.

"Muudatused algasid juba eelmisel aastal, kui Venemaa raudtee teatas, et soovib hakata kasutama oma sadamaisse ja taristusse tehtud investeeringuid. Loomulikult on eesmärk oma taristusse suunatud raha tagasi teenida," märkis Berzinš.

Venelaste praegune otsus mõjutab eelkõige Ventspilsi sadamat ja seal tegutsevat suurfirmat Ventbunkers. Aga ka Riia sadamat, ehkki seal on kogu kaubamaht tänavu langenud vaid kümnendiku võrra. Kuid lätlased ei hala, vaid otsivad uusi võimalusi. Ja novembris peaks Riiga saabuma esimene kaubarong Hiinast ja visiidile Hiina peaminister.

"Teeme koostööd erinevate kaubaomanikega Hiinas, Kasahstanis ja Valgevenes. Nii loodame asendada hääbuvad kaubavood teiste kaupade transiidiga," ütles Läti raudtee juht.

Hiinast võiks Läti kaudu näiteks Põhjamaadesse vedada palju erinevaid kaupu, teekond Hiinast Lätti kestab kaks nädalat. Läti on koos Venemaa, Valgevene ja Kasahstani firmadega pakkunud Hiinale kindla tariifi selle koridori läbimiseks. Kolmapäeval on Riias Läti raudtee 155. sünnipäeva puhul mitmekümne riigi osalusel arutelu raudteeveo muutuste üle kogu maailmas.

Venemaa naftaeksport on kasvanud

Venemaa naftaeksport väljapoole SRÜ riike oli kaheksa kuuga 154,2 miljonit tonni, mis on 5,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. See teeb päevaekspordiks 4,63 miljonit barrelit. Sealhulgas augustis oli naftaeksport 18,2 miljonit tonni.

Transnefti torujuhtmete kaudu läks kaheksa kuuga eksporti 146 miljonit tonni naftat, millest 132,8 miljonit tonni oli Vene nafta. Muul moel läks eksporti 21,4 miljonit tonni naftat. Transiitnafta tuli Kasahstanist, Aserbaidžaanist, Türkmenistanist ja Valgevenest.

Transnefti torujuhtmete kaudu läks Novorossiiski sadamasse 15,3 miljonit tonni naftat, Primorski sadamasse 33,7 miljonit tonni ja Ust-Luga sadamasse 12,3 miljonit tonni.

Rosneft eksportis Transnefti torujuhtmete kaudu naftat 67,5 miljonit tonni, Lukoil 14,5 miljonit tonni, Surgutneftegas 20,7 miljonit tonni ja Gazprom Neft 5,5 miljonit tonni.

SRÜ riikidesse ehk täpsemalt Valgevenesse eksportis Venemaa kaheksa kuuga naftat 13,9 miljonit tonni.

Toimetaja: Priit Luts, Anvar Samost

Allikas: BNS, ERR



"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.

Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.