Ministeeriumide ühishoone üüriks kujuneb 6000 eurot päevas ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Tallinna kesklinnas valmiva nelja ministeeriumi ühishoone igakuiseks üüriks kujuneb ligi 175 000 eurot ehk 6000 eurot päevas.

Postimees kirjutab, et 20 aasta peale kokku kulub üüriks 42 miljonit eurot, mis sisaldab peale büroopinna ka hoone hooldus- ja heakorrakulusid, samuti jooksvat remonti.

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) hinnangul toob ühishoone kümne aasta perspektiivis kaasa aga ligi seitsme miljoni euro suuruse säästu võrreldes olukorraga, kus jätkatakse nelja ministeeriumihoone kasutamist.

Ühishoone rajamise ja ülalpidamisega seonduvalt on maksumaksja kanda veel täiendavad kulud, nagu sisustus, inventar, elekter, vesi, valveteenus, heakord ja muu selline – hinnanguliselt ligi 48 miljoni euro ulatuses 20 aasta jooksul.

Arendaja Fund Ehituse tütarfirma 2Torni OÜ tasub RKAS-ile hoonestusõiguse eest 5,7 miljonit eurot ning nii ulatuvad 20 aasta peale ühishoone kinnisvarakulud kokku 84,3 miljoni euroni, millest üür moodustab 42 miljonit eurot.

Suur-Ameerika tänav 1 ja Väike-Ameerika tänav 2 kinnistule endise rahandusministeeriumi hoone asemele rajatav rahandus-, justiits-, sotsiaal- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoone peaks valmima järgmisel suvel.

Toimetaja: Marek Kuul



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: