Vingugaasiandur muutub gaasiseadme kodukasutajale kohustuslikuks ({{commentsTotal}})

Gaasiseadmed vajavad iga-aastast korralist hooldust, et hoida ära traagilisi avariisid.
Gaasiseadmed vajavad iga-aastast korralist hooldust, et hoida ära traagilisi avariisid. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Majandusministeerium muudab kohustuslikuks vingugaasianduri paigaldamise ruumidesse, kus on välise ventilatsioonita gaasiseade.

Vingugaasiandur on seade, mis tuvastab gaasi olemasolu õhus ja edastab häiresignaali ning anduri omanik peab sarnaselt suitsuandurile tagama selle korrashoiu ja toimimise.

Samas on anduri paigaldamine vabatahtlik siis, kui tehniliste abinõudega on välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine, näiteks kui gaasiseadme põlemisõhk võetakse otse välisõhust ning põlemisgaasid juhitakse samuti otse selleks ettenähtud korstna kaudu välisõhku.

Määruse muudatus on ajendatud selle aasta alguses toimunud surmaga lõppenud gaasiõnnetustest, mille läbivaks põhjuseks oli gaasiseadme töötamine puuduliku põlemisõhu tingimustes, mille tulemusel tekkis gaasi ebatäielikust põlemisest vingugaas.

Iga põlemisprotsess vajab hapnikku ja kui hapniku juurdepääs ei ole piisav, tekib põlemisel vingugaas, mis puuduliku ventilatsiooni korral levib ja seguneb sisse hingatava õhuga.

Ka gaasiseadmega otseselt mitte seonduvad ümberkorraldused võivad oluliselt mõjutada gaasiseadme ohutuks tööks vajalikku põlemisõhu juurdevoolu – näiteks võib õhu liikumist takistada gaasiseadmega ruumi ukse vahetamine õhutihedama ukse vastu.

Gaasiseadme ohutuks tööks vajalikku õhuvahetust ja põlemisgaaside eemaldamist võib oluliselt mõjutada ka gaasiseadmega ruumi õhuvahetust mõjutava sundventilatsiooniseadme paigaldamine teise ruumi, näiteks köögikubu paigaldamine ning selle gaasiseadmega samaaegne töötamine.

Hetkel on Eestis hinnanguliselt 40 000 gaasiseadmega majapidamist, mis peamiselt asuvad Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: