Läti ja Leedu kasutavad ära odava raha laenamise võimalust ({{commentsTotal}})

Eurod
Eurod Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Erinevalt Eestist kasutavad Läti ja Leedu ära odava raha laenamise võimalust, emiteerides võlakirju nullilähedase intressimääraga.

Äripäev kirjutab, et kevadel emiteeris Läti rahvusvahelisel turul 650 miljoni euro väärtuses 20-aastase perioodiga võlakirju, millel oli kõigi aegade madalaim kupongimäär 1,375 protsenti aastas, kuid viimase kolme kuu jooksul emiteerisid nii Läti kui Leedu valitsus kolmeaastaseid võlakirju 0-protsendilise kupongimääraga, mille osade emissioonide puhul olid intresside tootlused lausa pooleprotsendise miinusmärgiga.

Et Läti ja Leedu laenavad, näitab LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul, et neil on ideid, milleks raha kasutada. "Nad tahavad need investeeringud võimalikult odava rahaga ära teha just nii nagu paljud teisedki maad, kes pole end lõhki laenanud," märkis ta.

Vituri sõnul räägib see tõsiasi Eesti kohta, et me oleme oma eelarvepoliitikaga teistest konservatiivsemad ning et meil pole käepärast produktiivseid investeerimisplaane. Samas näitab tulevik, kumb käitumine praeguses olukorras on õigem, lisas ta.

Varahaldusfirma Kawe Kapital partneri Ago Lauri sõnul on suurim eelis, mis võlakirju emiteerinud Lätil ja Leedul Eesti ees on selles, et nad on võlakirjainvestorite radariekraanil ja saavad vajadusel kriisiolukorras laenukoormust tõsta ning raske aja kergemini üle elada.

Lauri sõnul pole ka praegu tegemist mingi üksiku projekti finantseerimisega, vaid et refinantseeritakse odavama intressiga vanu võlakohustusi, pikendades ühtlasi samal ajal võlakohustuste tähtaegu, eesmärgiga madal intressikulu pikemaks ajaks lukku panna ja raha säästa.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: