Ameerika valijad ei ole kummagi presidendikandidaadiga rahul ({{commentsTotal}})

Donald Trump (vasakul) ja Hillary Clinton.
Donald Trump (vasakul) ja Hillary Clinton. Autor/allikas: AFP/Reuters/Scanpix

Ameerika Ühendriikide valijad on järjest vähem rahul suurerakondade presidendikandidaatidega ning see rahulolu on suve jooksul langenud nii vabariiklaste kui demokraatide hulgas, näitab eile avaldatud arvamusküsitlus.

USAs on üldvalimiste päevani jäänud 56 päeva, kuid vaid 36 protsenti vabariiklaste toetajatest ja 35 protsenti demokraatide toetajatest ütleb, et on kas väga või enam-vähem rahul oma eelistatud erakonna kandidaadiga. Erakondadeüleselt on rahulolevad vaid 33 protsenti vastanutest, vahendasid ERRi raadiouudised.

Tegemist on veelgi madalama numbriga kui paar kuud tagasi - juunis avaldas rahulolu oma erakonna kandidaadiga 40 protsenti valijatest, teatas uuringufirma Pew Research Centeri poliitiliste uuringute assistent Hannah Fingerhut eile.

See tähendab, et võrreldes juuniga on juba niigi suur oma kandidaadiga rahulolematute hulk veelgi enam kasvanud. Tavaliselt see nii ei lähe - Pew Research Center on neid küsitlusi teinud ka varasematel aastatel ja näiteks neli aastat tagasi oli 61 protsenti demokraatidest oma kandidaadiga väga või pigem rahul, 54 protsenti vabariiklasest samamoodi.

Eriti entusiastlikud olid valijad oma lemmikute suhtes aga 2008. aastal, kui Barack Obama esimest korda kandideeris vabariiklase John McCaini vastu. Siis oli 76 protsenti demokraatidest ja 71 protsenti vabariiklastest oma kandidaadiga rahul.

Kuna mõlemas erakonnas suhtutakse negatiivselt nii enda kui ka vastaste kandidaati, ei muuda need numbrid väga palju üldist seisu. Juuli lõpust alates on üleriigilistes küsitlustes Hillary Clinton Donald Trumpi ees juhtimas, kuigi tema kõige suurem edumaa - umbes kaheksa protsenti augusti teisel poolel - on kahanenud 3-4protsendiliseks.

Taas tuleb rõhutada, et üleriigilised numbrid on küll heaks üldiseks näitajaks, kuid palju olulisem on jälgida kandidaatide seisu kaalukeeleosariikides. USA üldvalimistel pole niivõrd tähtis see, kes saab kõige enam hääli, vaid võidu võtab piisava hulga osariikide võitmine. Seetõttu keskenduvad mõlemad kampaaniad näiteks Florida, Ohio, Pennsylvania, Virginia, Michigani, Põhja-Carolina ja mõne üksiku osariigi valijate veenmisele.

Portaali FiveThirtyEight andmetel juhib kõigis neis pisikese edumaaga jätkuvalt Clinton. Samuti pakuvad Clintonile võitu mitme teise meediaväljaande valimismudelid ning kihlveokontorid.

Seda, milline mõju on Hillary Clintoni kopsupõletikul ja meedia tähelepanul sellele, ei ole võimalik praegu veel arvamusküsitlustest välja lugeda ning tõenäoliselt hakkab seda nägema alles järgmisel nädalal.

Samas toimub kahe nädala pärast, 26. septembril esimene kolmest presidendikandidaatide ametlikust teledebatist. Kuna nende debattide vaadatavus on ülikõrge, neli aastat tagasi vaatas esimest debatti pea 70 miljonit ameeriklast (USAs elab praegu umbes 320 miljonit inimest), võib justnimelt sooritus debattides mõjutada kandidaatide toetust vahetult enne valimisi.

Toimetaja: Karin Koppel



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema