Maxima omanikfirma müügil võis Eestil jääda saamata 70 miljonit makse ({{commentsTotal}})

Maxima kauplus Tallinnas.
Maxima kauplus Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Leedu maksuinspektsioon kuulas üle suurkontserni Vilniaus Prekyba Group (VP Group) aktsionäri seoses Eesti maksuameti kahtlusega, et Maxima omanikfirma müügis võis jääda tasumata makse. Ühe väikeomaniku sõnul võis Eesti riigil saamata jääda koguni 70 miljonit eurot.

"Selles kaasuses teeb Vilniuse regionaalne maksuinspektsioon koostööd kõigi maksumaksjate ja kõigi Leedu elanikega, kellel võib olla Eesti maksuameti teostatava menetluse jaoks olulist informatsiooni," ütles Leedu maksuinspektsiooni pressiesindaja Darius Buta BNS-ile.

"Ei riiklik maksuinspektsioon ega ka Vilniuse regionaalne maksuinspektsioon ei saa antud hetkel rohkem informatsiooni anda," lisas ta.

Eesti maksu- ja tolliameti (MTA) avalike suhete osakonna juht Rainer Laurits ütles, et amet ei saa käivasolevaid menetlusi kommenteerida.

VP Group aktsionäridelt soovitakse teavet seoses Maxima jaeketi Leedus registreeritud omanikfirma Franmax müügiga. VP Group vähemusaktsionär Mindaugas Marcinkevicius on Framaxi vastu Eestis kohtuteed alustanud.

Eestis registreeritud Franmax OÜ müüs Leedu Franmax UAB 40 miljoni euro eest Luksemburgis registreeritud ettevõttele Carson. Marcinkeviciuse sõnul on ettevõtte tegelik väärtus 400 miljoni eurot ja tehingu tulemusena õnnestus Franmaxil vältida 70 miljoni ulatuses maksude maksmist.

Leedu maksuamet küsis Marcinkeviciuselt, kas ta oli Franmaxi ja Carsoni lõplik kasusaaja, kui suur oli tema osalus ja kes olid ülejäänud omanikud, selgub Leedu maksuameti ja Marcinkeviciuse kohtumise protokollist, mille BNS omandas Marcinkeviciuse esindajatelt.

VP Group suuromaniku Nerijus Numaviciuse advokaadi Olga Petroseviciene sõnul ei ole Leedu maksuamet tema Inglismaal elavat klienti kohtumisele kutsunud. Ta lisas, et tema teada pole Numavicius saanud ka kutset kohtumisele Ühendkuningriigi maksuhalduriga.

VP Groupi teised aktsionärid on Vladas Numavicius, Ignas Staskevicius, Mindaugas Marcinkevicius, Mindaugas Bagdonavicius ja Gintaras Marcinkevicius.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: