Maxima omanikfirma müügil võis Eestil jääda saamata 70 miljonit makse ({{commentsTotal}})

Maxima kauplus Tallinnas.
Maxima kauplus Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Leedu maksuinspektsioon kuulas üle suurkontserni Vilniaus Prekyba Group (VP Group) aktsionäri seoses Eesti maksuameti kahtlusega, et Maxima omanikfirma müügis võis jääda tasumata makse. Ühe väikeomaniku sõnul võis Eesti riigil saamata jääda koguni 70 miljonit eurot.

"Selles kaasuses teeb Vilniuse regionaalne maksuinspektsioon koostööd kõigi maksumaksjate ja kõigi Leedu elanikega, kellel võib olla Eesti maksuameti teostatava menetluse jaoks olulist informatsiooni," ütles Leedu maksuinspektsiooni pressiesindaja Darius Buta BNS-ile.

"Ei riiklik maksuinspektsioon ega ka Vilniuse regionaalne maksuinspektsioon ei saa antud hetkel rohkem informatsiooni anda," lisas ta.

Eesti maksu- ja tolliameti (MTA) avalike suhete osakonna juht Rainer Laurits ütles, et amet ei saa käivasolevaid menetlusi kommenteerida.

VP Group aktsionäridelt soovitakse teavet seoses Maxima jaeketi Leedus registreeritud omanikfirma Franmax müügiga. VP Group vähemusaktsionär Mindaugas Marcinkevicius on Framaxi vastu Eestis kohtuteed alustanud.

Eestis registreeritud Franmax OÜ müüs Leedu Franmax UAB 40 miljoni euro eest Luksemburgis registreeritud ettevõttele Carson. Marcinkeviciuse sõnul on ettevõtte tegelik väärtus 400 miljoni eurot ja tehingu tulemusena õnnestus Franmaxil vältida 70 miljoni ulatuses maksude maksmist.

Leedu maksuamet küsis Marcinkeviciuselt, kas ta oli Franmaxi ja Carsoni lõplik kasusaaja, kui suur oli tema osalus ja kes olid ülejäänud omanikud, selgub Leedu maksuameti ja Marcinkeviciuse kohtumise protokollist, mille BNS omandas Marcinkeviciuse esindajatelt.

VP Group suuromaniku Nerijus Numaviciuse advokaadi Olga Petroseviciene sõnul ei ole Leedu maksuamet tema Inglismaal elavat klienti kohtumisele kutsunud. Ta lisas, et tema teada pole Numavicius saanud ka kutset kohtumisele Ühendkuningriigi maksuhalduriga.

VP Groupi teised aktsionärid on Vladas Numavicius, Ignas Staskevicius, Mindaugas Marcinkevicius, Mindaugas Bagdonavicius ja Gintaras Marcinkevicius.

Allikas: BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: