Ossinovski: tuleval aastal haigekassale 100 miljonit lisaks ei paista ({{commentsTotal}})

{{1473757171000 | amCalendar}}

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul ei ole tõenäoline, et riigieelarves on kas tuleval või ületuleval aastal leida haigekassale vajaminevat 100 miljonit eurot lisaraha, ehkki selle järele oleks vajadus.

Mis puudutab järgmist aastat, siis 100 miljonit lisatulu eelarvesse ei mahu ja ega ei mahu ka tõenäoliselt ülejärgmisesse aastasse, ütles Ossinovski riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil. Ta lisas, et selles mahus samas on vaja võimalikult kiiresti selles mahus lisaraha leida.

Ossinovski märkis, et ta on teinud ettepaneku, et riik maksaks pensionäride eest ravikindlustust või siis viiks erinevad hüvitused haigekassast välja. Sünnitushüvituste välja viimine annaks 40 miljonit eurot kokkuhoidu ja haigushüvitiste välja viimine 100 miljonit, sõnas Ossinovski.

Sünnitus- ja haigushüvitiste haigekassast välja viimine samas lükkaks haigekassa rahastamise probleeme vaid edasi, märkis Ossinovski, sest ei arvesta automaatselt demograafilise situatsiooni muutustega. Seetõttu eelistaks minister pensionäride eest sotsiaalmaksu riikliku tasumist haigekassasse, lisas ta.

Kolmapäeval koguneb haigekassa nõukogu, millele haigekassa juhatuse teeb ettepaneku kuidas edasi toimida olukorras, kus haigekassa esimese poolaasta tulem oli plaanitust suuremas miinuses.

Ossinovski sõnul ta austusest haigekassa ja selle nõukogu liikmete vastu veel ei ütle, milliseid ettepanekuid juhtkond teeb. Samas ta märkis, et avalik tähelepanu teema suhtes võimaldab ellu viia asju, mida on pikalt planeeritud, kuid senini pole olnud võimalik olnud teha.

Haigekassa nõukogu näeb juhatuse ettepanekuid kohtumisel esmakordselt

Kolmapäeval koguneb haigekassa nõukogu, arutamaks juhtkonna ettepanekuid haigekassa esimesel poolaastal planeeritust suuremate kulutuste tõttu tekkinud olukorra lahendamiseks; kui välja arvata tervise- ja tööminister, näeb nõukogu kohtumisel ettepanekuid esmakordselt.

Seekord ei ole haigekassa nõukogu liikmetele juhtkonna ettepanekuid eelnevalt edastatud. Miks seekord on nii otsustatud teha, ei osanud haigekassa pressiesindaja Liis Hinsberg BNS-ile öelda.

Rahandusminister Sven Sester ütles BNS-ile, et säärast asja pole kunagi varem olnud ning rahandusministeerium on neid ettepanekuid küll haigekassalt eelnevaks tutvumiseks küsinud, aga haigekassa ei soostunud neid jagama. "Eks siis hakkame seal ühislugemist tegema," rääkis Sester.

Ettepanekutest on varasemalt räägitud, aga täpsed ettepanekud esitatakse kolmapäeval, ütles haigekassa nõukogu liige Viktor Vassiljev, lisades et võibolla juhtkond veel viimistleb neid.

Nõukogu esimees tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on samas haigekassa juhtkonna ettepanekutega juba tutvunud. Teisalt ütles ta teisipäeval riigikogu sotsiaalkomisjoni ees esinedes, et austusest haigekassa juhtkonna suhtes ei saa ta neljapäeval esitatavatest ettepanekutest veel rääkida.

Haigekassal on suur nõukogu

Haigekassa juhatuse esimees on Tanel Ross ja liikmed Mari Mathiesen ja Kuldar Kuremaa.

Haigekassa nõukogusse kuuluvad riigi huvide esindajana veel lisaks Ossinovskile rahandusminister Sven Sester, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk, riigikogu esindaja Viktor Vassiljev, sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste. Kindlustatute huve esindavad haigekassa nõukogus Eesti Lastekaitse Liidu toetajaliige Ene Tomberg, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees Andres Ergma, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Ulvi Tammer-Jäätes, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloog Sergei Nazarenko.

Viimaks esindavad nõukogus tööandjate huve Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar, Aktsiaseltsi Ortopeedia Arstid haigla juhataja Ardo Reinsalu, AS-i Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens ja Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.

Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal seitse protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid kaheksa protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS, ERR



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: