Maris Lauri andis riigikogu ees ametivande ({{commentsTotal}})

Maris Lauri riigikogu ees ametivannet andmas.
Maris Lauri riigikogu ees ametivannet andmas. Autor/allikas: ERR

Maris Lauri andis teisipäeval riigikogu ees ametivande ja asus haridus- ja teadusministri ametisse.

Lauri oli enne riigikogu liige, ministriametisse asumisel riigikogu liikme volitused peatuvad ja tema asemele tuleb Toompeale asendusliige.

Lauri rääkis esmaspäeval "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et kui praegu on õpetajate palk umbes kümme protsenti üle keskmise ehk üle 1100 euro, siis eesmärk on jõuda 20 protsendi juurde üle keskmise.

"Kindlasti on see keeruline, sest palgakasv on olnud oluliselt kiirem kui prognoositud, aga selle nimel tuleb kindlasti tööd teha," sõnas ta.

Lauri lubas, et teeb selle nimel kõik, et õpetajate palk tõuseks. "See juhtub kindlasti ka järgmisel aastal, sest see on vaitsuse tegevusprogrammis ja selle nimel valitsuse istungitel arutletakse. Esimene asi, mis mul tulebki teha, on homme valitsuse istungil tegelda nende asjadega," kinnitas ta.

Maris Lauri on sündinud 1. jaanuaril 1966 aastal. 1984. aastal lõpetas ta Kohtla-Järve 1. Keskkooli ja 1989 Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal, aastal 1994 kaitses magistrikraadi.

Aastatel 1993–1994 töötas Lauri majandusministeeriumis, seejärel analüütikuna Eesti Pangas, alates 1996. aastast Tallinna Pangas ja 1998–2011 Hansapangas, hilisemas Swedbankis. Aastal 2011 asutas ta oma ettevõtte OÜ Oeconomia. 2. aprillil 2014. aastal alustas Lauri tööd peaminister Taavi Rõivase nõunikuna. Sama aastal sügisel astus Lauri Reformierakonda.

Pärast Jürgen Ligi esitatud tagasiastumispalvet rahandusministri ametist teatas Reformierakonna juhatus 2014. aasta oktoobris, et Lauri on kandidaadiks vabaks jäävale rahandusministri kohale. 3. novembrist 2014 - 8. aprillini 2015 oli ta rahandusminister.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema