Endine talupidajate esindaja: põllumeeste protesti tagant paistavad suurtootjate kõrvad ({{commentsTotal}})

Meeleavaldajad eile Toompeal.
Meeleavaldajad eile Toompeal. Autor/allikas: Hanna Samoson/ERR

Talupidajate keskliidu endise juhi Kaul Nurme arvates oli eilne põllumeeste protest eelkõige seotud suurpiimatootjatega ning tegelikkuses pole kohaliku piima kadumist Eesti lettidelt karta. Kunagine põllumajandusminister Tiit Tammsaar peab aga suur- ja väiketootjate vastandamist kohatuks ning ohtu siinsele piimale tõsiseks - olukord võib tema sõnul üle kriitilise piiri minna väga järsku.

Nurm rääkis tänases "Terevisioonis", et talle jäi eilse meeleavalduse puhul segane mulje, mis kala õieti püütakse, sest maaelust rääkides seostati seda suurpiimatootjatega.

"Ma nägin praegu nende kõrvu küll kuskilt tagant paistmas, nii see tundub," vastas ta küsimusele, kas aktsioon oli suurtootjate lobi.

Ta rõhutas, et Eestis ei pea kartma, nagu hakataks siin varsti jooma Poola piima. Ka ei näe ta probleemi selles, et Eestis on müügil Poola kõrgpastöriseeritud piim, sest selle tarbijaskond on tema sõnul marginaalne. Nurm tõi välja, et Eestis toodetakse üle kahe korra rohkem piima, kui ise ära tarbida jõutakse. Loomulik karja väljaminek on 20 protsenti aastas - see tähendab, et igal aastal viiakse tapamajja 20 000 lehma.

"Selle 10 000 lüpsva piimalehma olukorras on tegelik piimatootmine kasvanud. Kogutoodang on kasvanud 3,3 protsenti ühe aasta jooksul. Lehmi on meil küll vähem, aga piima toodetakse rohkem ja selles olukorras öelda, et meil saabub aeg, kui peame hakkama piima sisse tooma, mina seda ei usu, see ei ole veenev," nentis ta.

Kriisi põhjuseks on ületootmine kogu Euroopas, sinna jõuti aga seepärast, et EL andis survele alla ja lasi piimaturu vabaks, kaotades nii kvoodid kui eksporttoetused. Praegune olukord oli Nurme sõnul prognoositav, aga sellest hoolimata tegi enamik tootjaid suuri investeeringuid ja on nüüd hädas.

Ta tõi välja, et kui aastal 2005 oli Eestis üle 2000 loomapidaja, siis praeguseks on neid 640 ning vähenemine on toimunud just alla 50 loomaga karjades. Kui eile räägiti palju maaelu hävingust, siis talupidajate keskliidu endise juhi arvates hävib maaelu siis, kui piimatootmine kontsentreerub suurtesse piimatootmisfarmidesse. Just maal elav inimene on see, kes viib raha kohalikku poodi ja kelle tõttu hoitakse üleval kohalikke koole.

"Suured piimatootjad on mitte talud, vaid ettevõtted. Ettevõtteid teadagi müüakse ja tean, et surve Kaug-Idast on väga suur," sõnas Nurm. "Kui sinnamaani jõuame, oleme tõesti hädas. Selle tagatis, et eestimaine piim oleks laual ja et maaelu oleks alles, saab ikka olla peretalu".

Tammsaar: karja suuruse järgi toetusi makstes tekitab riik ebatervet konkurentsi

Nurme seisukohtadega ei ole nõus endine riigikogu liige ja aastatel 2003-2004 põllumajandusministri ametit pidanud Tiit Tammsaar, kes ütles ERRi portaalile, et tekkida võib lumepalliefekt ning olukord väga järsult muutuda.

"Täna jäävad kõige nõrgemad järjest välja, aga see võib üle kriitilise piiri minna väga järsku. Siis on see jutt küll, et [karja] ostetakse kokku kellegi teise poolt, ja mina küsin, mis vahe on, kas osta 200pealist karja või 1200pealist karja. Vahe on ainult selles, et tuleb mitu operatsiooni teha, kui väikseid karju kokku osta," sõnas ta. "Nurme jutt, et ainult suured võivad maha müüa ja väiksed ei või - nad teevad seda juba täna".

Tammsaar tõi kitsaskohana välja praeguse maaeluministri Urmas Kruuse kavandatud piimalehmakarjade toetuse, mille puhul esimesed 200 karjas olevat looma saavad 200 eurot toetust, järgmised 200 sada eurot, aga kui kari on rohkem kui 400pealine, toetust ei maksta.

"See on ju puhas ebaterve konkurentsi, klassiviha tekitamise näide. /.../ Kui sul on 450 looma, siis sa ei saa mitte sentigi, mis loogika sellel asjal on?" ei mõistnud ta ja märkis, et langeva piimahinna tõttu on kõik ühtviisi suures hädas, sõltumata karja suurusest.

Tammsaarele tegi pahameelt ka eile "Aktuaalses kaameras" olukorda kommenteerinud Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna professori Karsten Staehri öeldu, et riigi käed on piimatootjate toetamisel seotud, sest on oht minna vastuollu Brüsseli reeglitega, nagu juhtus Estonian Airi puhul. "Tule jumal appi! Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika näebki ette, et lisaks ELi toetustele on võimalus samas ulatuses toetada ka siseriiklikult ja ümberringi kõik riigid seda teevad," lausus põllumees.

Tootjatel pole ühise tööstuse rajamiseks raha

Kriitiliselt suhtus Tammsaar ka maaeluministeeriumi otsusesse toetada põllumajandustootjate ühistulise piimatööstuse loomist kuni 15 miljoni euroga. Sellise rahaga ei saa Tammsaare sõnul teha mingit korralikku suurt kombinaati, teiseks kitsaskohaks on aga omaosaluseks vajaliku raha puudumine.

"Suurusjärk peaks olema umbes kolmveerand Eesti piima, 15 miljoniga seda ei saa /.../ Kust see põllumees omaosaluse, panuse sinna ühistusse võtab. Nendele ollakse võlgu piimarahasid, aga nemad on ju pankade ees võlgnikud. Pankur sellisesse riskibisnesisse praegu küll mitte sentigi ei pane. Seda juttu on hea jutustada ja olen sada protsenti nõus, et tulevikus peaks selle poole püüdlema, aga täna ei tule see kõne alla," ütles ta.

Endine minister leiab, et eksporti peaks püüdma suurendama ja olgugi, et endise väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullingu sellel suunal tehtud esimesed sammud ei kandnud vilja, on suund õige ning seda tuleks jätkata. Teiseks peaks riik toetama põllumehi vähemalt samas mahus nagu teevad teised riigid nagu näiteks Leedu ja Poola.

Toimetaja: Karin Koppel



Ott TänakOtt Tänak
Soomes jätkatakse Lappi juhtimisel, Tänak esikümnele lähedal

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 20:01 
PruunkaruPruunkaru
Saaremaal eksles üle aastakümnete karu

Eestimaal elavast enam kui poolest sajast karust on eeldatavasti üks mõmmik mingil põhjusel Saaremaale ujunud. Viimati käis karu Saaremaaga tutvumas 1987. aastal.

Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Uuendatud: 18:38 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik
TÄNA OTSE | Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.