EKRE soovib siseministeeriumilt dokumente Kaljuranna kodakondsuse kohta ({{commentsTotal}})

{{1473761728000 | amCalendar}}
Marina Kaljurand.
Marina Kaljurand. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon palub siseministeeriumilt arhiiviandmeid presidendiks kandideeriva Marina Kaljuranna Eesti kodakondsuse saamise kohta, kuigi ministeerium on teatanud, et Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik. Siseministeerium kinnitas, et alustas dokumentide läbivaatust Kaljuranna enda palvel.

EKRE fraktsioon esitas siseminister Hanno Pevkurile kirjaliku küsimuse, milles märgivad, et presidendi valimise seaduse järgi saab presidendiks kandideerida üksnes sünnijärgne Eesti kodanik.

"Sellest seaduse nõudest kinnipidamise kontrolliks on olemas kaalukas avalik huvi, saamaks kinnitust, et Marina Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik.
Selleks palume arhiiviandmeid Marina Kaljurannale Eesti kodakondsuse andmise kohta. Vastavaks kinnituseks saavad olla dokumentaalsed andmed tema vanemate ja vanavanemate kuulumise kohta Eesti kodanike hulka enne 17. juunit 1940 ning see, kas Marina Kaljurand sai kodakondsuse naturalisatsiooni korras või mõnel muul tingimusel," küsib EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

EKRE palub koos vastusega neile edastada Kaljuranna Eesti kodakondsust tõestavate dokumentide koopiad.

Helme teatas juba möödunud nädalal Facebookis, et EKRE-le teadaolevalt sai Kaljurand 1991. aasta lõpus või 1992. aasta alguses kodakondsuse mitte õigusjärgsuse alusel, vaid valitsuse eriotsusega. "Väga sobivalt on valitsuse selle perioodi arhiiv pandud praegu kolima ja toimikuid ei ole võimalik leida," teatas Helme.

Siseministeerium vastas ERR-i palvele kontrollida, kas rahvastikuregistri ja presidendi valimise seaduse järgi on Kaljurannal õigus presidendiks kandideerida lakooniliselt: "Marina Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik."

Siseministeerium teatas täna, et alustas dokumentide läbivaatust Marina Kaljuranna enda palvel, kirjutab Eesti Ekspress.

Toimetaja: Indrek Kuus



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: