Prokuratuur: politseibussi juhil polnud võimalik teele astunud jalakäijale otsasõitu vältida ({{commentsTotal}})

Lõuna ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, milles uuriti liiklusõnnetust, kus politseibussilt saadud löögi tagajärjel hukkus Tartus 20-aastane mees.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud prokurör jõudis järeldusele, et kogutud tõendid viitavad sellele, et politseibussi juhil ei jäänud teele astunud jalakäija märkamiseks ja otsasõidu vältimiseks piisavalt aega.

Kriminaalmenetluse lõpetamine vaidlustati ja esitati kaebus riigiprokuratuurile, kuid kaebus jäi rahuldamata, ütles prokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina.

Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaare kinnitusel vaatas riigiprokuratuuri järelevalveosakond kaebuses välja toodud etteheited läbi ning asus seisukohale, et kaebus tuleb rahuldamata jätta.

Kaebuse esitaja hinnangul ei olnud politseiametnik sobiv alarmsõidukeid juhtima. "Kaebuse lahendamise käigus ei ole tuvastatud ühtegi normi, mis oleks mainitud politseiametnikul kaebuses toodud asjaoludest lähtuvalt alarmsõiduki juhtimise keelanud. Politseiametnik on läbinud vastava koolituse. Lisaks sellele oli kaebuses viidatud politseiametniku vanusele, kuid kehtivas õiguskorras ei leidu norme, mis keelaks meestel vanuses 18-25 alarmsõidukit juhtida," selgitas Dilaila Nahkur-Tammiksaar.

Riigiprokurör märkis ka, et on tõendatud, et kui politseile laekub teade võimaliku relvastatud isiku kohta, siis on tegemist on kõrge prioriteediga väljakutsega.

Vaadates läbi kohtueelse menetluse käigus tehtud menetlustoiminguid, asus riigiprokuratuuri järelevalveosakond seisukohale, et kõik vajalikud toimingud, sealhulgas ekspertiisid, ülekuulamised on tehtud ning puudub vajadus täiendavate toimingute tegemiseks.

Eeltoodut arvestades jõudis riigiprokuratuur järeldusele, et tegemist oli traagilise õnnetusega, mis tulenes nii alarmsõiduki juhi kui ka jalakäija tegevusest ning sel põhjusel jättis riigiprokuratuur esitatud kaebuse rahuldamata.

Riigiprokuratuuri määruse saab vaidlustada kohtus.

Toimetaja: Marek Kuul



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: