Prokuratuur: politseibussi juhil polnud võimalik teele astunud jalakäijale otsasõitu vältida ({{commentsTotal}})

Lõuna ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, milles uuriti liiklusõnnetust, kus politseibussilt saadud löögi tagajärjel hukkus Tartus 20-aastane mees.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud prokurör jõudis järeldusele, et kogutud tõendid viitavad sellele, et politseibussi juhil ei jäänud teele astunud jalakäija märkamiseks ja otsasõidu vältimiseks piisavalt aega.

Kriminaalmenetluse lõpetamine vaidlustati ja esitati kaebus riigiprokuratuurile, kuid kaebus jäi rahuldamata, ütles prokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina.

Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaare kinnitusel vaatas riigiprokuratuuri järelevalveosakond kaebuses välja toodud etteheited läbi ning asus seisukohale, et kaebus tuleb rahuldamata jätta.

Kaebuse esitaja hinnangul ei olnud politseiametnik sobiv alarmsõidukeid juhtima. "Kaebuse lahendamise käigus ei ole tuvastatud ühtegi normi, mis oleks mainitud politseiametnikul kaebuses toodud asjaoludest lähtuvalt alarmsõiduki juhtimise keelanud. Politseiametnik on läbinud vastava koolituse. Lisaks sellele oli kaebuses viidatud politseiametniku vanusele, kuid kehtivas õiguskorras ei leidu norme, mis keelaks meestel vanuses 18-25 alarmsõidukit juhtida," selgitas Dilaila Nahkur-Tammiksaar.

Riigiprokurör märkis ka, et on tõendatud, et kui politseile laekub teade võimaliku relvastatud isiku kohta, siis on tegemist on kõrge prioriteediga väljakutsega.

Vaadates läbi kohtueelse menetluse käigus tehtud menetlustoiminguid, asus riigiprokuratuuri järelevalveosakond seisukohale, et kõik vajalikud toimingud, sealhulgas ekspertiisid, ülekuulamised on tehtud ning puudub vajadus täiendavate toimingute tegemiseks.

Eeltoodut arvestades jõudis riigiprokuratuur järeldusele, et tegemist oli traagilise õnnetusega, mis tulenes nii alarmsõiduki juhi kui ka jalakäija tegevusest ning sel põhjusel jättis riigiprokuratuur esitatud kaebuse rahuldamata.

Riigiprokuratuuri määruse saab vaidlustada kohtus.

Toimetaja: Marek Kuul



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: