Reuters: EL vähendab Ida-Euroopa struktuurifondide mahte ({{commentsTotal}})

{{1473766476000 | amCalendar}}
Muuhulgas kärbitakse EL-i eelarves kulutusi põllumajandusele.
Muuhulgas kärbitakse EL-i eelarves kulutusi põllumajandusele. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Euroopa Liidu riigid leppisid kokku vähendada uuest aastast liidu vaesemate regioonide struktuurifondide mahte, et tõsta selle arvelt kulutusi migratsioonikriisi lahendamiseks. Rahandusministeeriumi kinnitusel on siiski iga riigi saadav toetuste maht 2017. aastaks kokku lepitud ja seda ei muudeta.

Euroopa Komisjon (EK) tegi EL-i liikmesriikide valitsustele ettepaneku toetada struktuurifondide arvelt migratsioonikriisi lahendamist, mida kõik valitsused eile Brüsselis ka toetasid. Selle otsusega tõstetakse kulutusi migratsioonile ja turvalisusküsimustele tänavusega võrreldes veerandi võrra, vahendas Reuters.

Nii kujuneb migratsiooni valdkonna eelarveks kokku 5,2 miljardit eurot, millest toetatakse välispiiride tugevdamist, varjupaigataotlejate ümberpaigutamist ja integreerimist EL-i ühiskonda. Lisaks suunatakse 2,2 miljardit eurot tegevusteks väljaspool Euroopa Liitu, et tegelda põgenikevoolu põhjustega.

EL-i valitsused toetasid järgmiseks aastaks ka majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud toetuste tõstmist üheksa protsendi võrra 19 miljardi euroni, kuivõrd EL ägab jätkuvalt masust tingitud tööpuuduse kõrge taseme käes.

Selleks, et kompenseerida suuremat kulu migratsioonikriisile ja töökohtade loomisele, lepiti kokku muude kulutuste vähendamises, mis eeskätt tähendab Ida-Euroopale suunatud struktuurifondide vahendite kärpimist 24 protsendi võrra võrreldes tänavusega.

Diplomaadid kommenteerisid Reutersile, et Ida-Euroopa riigid kui EL-i suurimad kasusaajad pelgavad, et otsus toob kaasa veelgi suuremad kärped järgnevatel aastatel.

Täna vaatab Euroopa Komisjon üle käimasoleva, 2014-2020 eelarveperioodi finantsstruktuuri, mille tulemusel võidakse ühe diplomaadi sõnul lisada otsusesse pisut paindlikkust, võimaldades katta hädavajalikke kulutusi.

Otsust on juba kommenteeritud kui EL-i sanktsioone Ida-Euroopa riikidele, mis on vastustanud liidu otsust jagada 28 liikmesriigi vahel ümber Euroopasse saabunud põgenikud, hiilides ümberpaigutamisskeemi eesmärkidest kõrvale. Ida-Euroopa riigid nõustusidki eelarvekärbetega, mis muuhulgas hõlmavad ka kulutusi põllumajandusele.

Kokkuvõtlikult väheneb EL-i järgmise aasta eelarve tänavusega võrreldes seitse protsenti, 133,8 miljardi euroni väljamaksetes. Eelarve maht kukkus EK ettepanekul üle 820 miljoni euro, muuhulgas vähendatakse kulutusi EL-i kosmoseprojektidele (satelliitnavigatsiooni programm Galileo), talunikele ja tuumaenergiaprogrammidele (tuumasünteesireaktor ITER).

EK ettepanek peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu novembri keskpaigaks.

Rahandusministeerium: toetuste maht ei muutu

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et Euroopa Liidu 2017. aasta eelarvet koostades arvestatakse sellega, et vajadused seoses rändekriisiga on kasvamas, aga need vahendid ei tule otseselt struktuuritoetuste arvel.

"Struktuuritoetuste alt ei kanta vahendeid üle rändekriisi jaoks. 2017. aasta eelarve kavandamisel pole ette näha raha kohustuslikku ümberjagamist nende valdkondade vahel," märkis ministeerium ja kinnitas, et iga riigi saadav struktuuritoetuste maht on kokku lepitud ja seda 2017. aasta Euroopa Liidu eelarvega ei muudeta.

Kuid struktuuritoetuste maksete suurus liikmesriikidele konkreetsel aastal, antud juhul aastal 2017, sõltub vajadustest, eeskätt projektide rakendamise tempost. Ministeerium märgib, et 2017. aastaks on osades liikmesriikides prognoositud väiksemaid vajadusi.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: