Reuters: EL vähendab Ida-Euroopa struktuurifondide mahte ({{commentsTotal}})

Muuhulgas kärbitakse EL-i eelarves kulutusi põllumajandusele.
Muuhulgas kärbitakse EL-i eelarves kulutusi põllumajandusele. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1473766476000 | amCalendar}}

Euroopa Liidu riigid leppisid kokku vähendada uuest aastast liidu vaesemate regioonide struktuurifondide mahte, et tõsta selle arvelt kulutusi migratsioonikriisi lahendamiseks. Rahandusministeeriumi kinnitusel on siiski iga riigi saadav toetuste maht 2017. aastaks kokku lepitud ja seda ei muudeta.

Euroopa Komisjon (EK) tegi EL-i liikmesriikide valitsustele ettepaneku toetada struktuurifondide arvelt migratsioonikriisi lahendamist, mida kõik valitsused eile Brüsselis ka toetasid. Selle otsusega tõstetakse kulutusi migratsioonile ja turvalisusküsimustele tänavusega võrreldes veerandi võrra, vahendas Reuters.

Nii kujuneb migratsiooni valdkonna eelarveks kokku 5,2 miljardit eurot, millest toetatakse välispiiride tugevdamist, varjupaigataotlejate ümberpaigutamist ja integreerimist EL-i ühiskonda. Lisaks suunatakse 2,2 miljardit eurot tegevusteks väljaspool Euroopa Liitu, et tegelda põgenikevoolu põhjustega.

EL-i valitsused toetasid järgmiseks aastaks ka majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud toetuste tõstmist üheksa protsendi võrra 19 miljardi euroni, kuivõrd EL ägab jätkuvalt masust tingitud tööpuuduse kõrge taseme käes.

Selleks, et kompenseerida suuremat kulu migratsioonikriisile ja töökohtade loomisele, lepiti kokku muude kulutuste vähendamises, mis eeskätt tähendab Ida-Euroopale suunatud struktuurifondide vahendite kärpimist 24 protsendi võrra võrreldes tänavusega.

Diplomaadid kommenteerisid Reutersile, et Ida-Euroopa riigid kui EL-i suurimad kasusaajad pelgavad, et otsus toob kaasa veelgi suuremad kärped järgnevatel aastatel.

Täna vaatab Euroopa Komisjon üle käimasoleva, 2014-2020 eelarveperioodi finantsstruktuuri, mille tulemusel võidakse ühe diplomaadi sõnul lisada otsusesse pisut paindlikkust, võimaldades katta hädavajalikke kulutusi.

Otsust on juba kommenteeritud kui EL-i sanktsioone Ida-Euroopa riikidele, mis on vastustanud liidu otsust jagada 28 liikmesriigi vahel ümber Euroopasse saabunud põgenikud, hiilides ümberpaigutamisskeemi eesmärkidest kõrvale. Ida-Euroopa riigid nõustusidki eelarvekärbetega, mis muuhulgas hõlmavad ka kulutusi põllumajandusele.

Kokkuvõtlikult väheneb EL-i järgmise aasta eelarve tänavusega võrreldes seitse protsenti, 133,8 miljardi euroni väljamaksetes. Eelarve maht kukkus EK ettepanekul üle 820 miljoni euro, muuhulgas vähendatakse kulutusi EL-i kosmoseprojektidele (satelliitnavigatsiooni programm Galileo), talunikele ja tuumaenergiaprogrammidele (tuumasünteesireaktor ITER).

EK ettepanek peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu novembri keskpaigaks.

Rahandusministeerium: toetuste maht ei muutu

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et Euroopa Liidu 2017. aasta eelarvet koostades arvestatakse sellega, et vajadused seoses rändekriisiga on kasvamas, aga need vahendid ei tule otseselt struktuuritoetuste arvel.

"Struktuuritoetuste alt ei kanta vahendeid üle rändekriisi jaoks. 2017. aasta eelarve kavandamisel pole ette näha raha kohustuslikku ümberjagamist nende valdkondade vahel," märkis ministeerium ja kinnitas, et iga riigi saadav struktuuritoetuste maht on kokku lepitud ja seda 2017. aasta Euroopa Liidu eelarvega ei muudeta.

Kuid struktuuritoetuste maksete suurus liikmesriikidele konkreetsel aastal, antud juhul aastal 2017, sõltub vajadustest, eeskätt projektide rakendamise tempost. Ministeerium märgib, et 2017. aastaks on osades liikmesriikides prognoositud väiksemaid vajadusi.

Toimetaja: Merilin Pärli



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.