Keskerakond, IRL ja Vabaerakond ei näe end Kaljuranda toetamas ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand.
Marina Kaljurand. Autor/allikas: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Keskerakond, IRL ja Vabaerakond ei näe, et nad enne presidendivalimisi valimiskogus taganeksid oma seni toetatud presidendikandidaadi tagant ja hakkaksid toetama Marina Kaljuranda.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles ERR-ile, et Keskerakonnaga Marina Kalrjurand hiljuti kohtunud ei ole. "Ma arvan, et Marina Kaljurand saab aru, et tõenäosus saada meilt mingit toetust kõrge ei ole," ütles Karilaid.

Karilaid nimetas Kaljuranda Reformierakonna tagatoa kandidaadiks. "Väga raske on teda määratleda. Kahtlemata ta ei ole erakondadeülene kandidaat. Ta on ühe Reformierakonna kliki kandidaat," ütles ta.

"On näha, et ta mängib teadlikult seda ohvri positsiooni, et talle on haiget tehtud ja üritab läbi selle saada erakondadülest imidžit," lisas Karilaid.

Karilaid siiski tunnistas, et kokkusaamiseks ollakse ikka nõus, aga sellel väga palju väljavaateid ei ole.

Karilaiu hinnangul kokkulepetest valimiskogus ei pääse. "Et presidendivalimised valimiskogus läbi ei kukuks ja uuesti parlamenti ei läheks, tuleb kellegagi kokku leppida," leidis ta.

IRL-i esimees Margus Tsahkna ütles, et ka nemad ei ole Kaljurannaga kohtunud ja viimane pole ka kohtumiseks ettepanekut teinud.

Tsahkna rõhutas, et IRL toetab endiselt Allar Jõksi. Kui Jõks ei peaks teise vooru saama, siis on Tsahkna sõnul erakonnas otsustamise koht ja tema hinnangul on esimese ja teise vooru vahel täiesti piisav aeg, et otsustada, keda toetama asuda.

Tsahkna peab Kaljuranda endiselt Reformierakonna kandidaadiks. "Ainuke, kes on tegelikult erakondadeülene sõltumatu kandidaat on Allar Jõks. Ma arvan, et erakondade kokkulepped ei olegi nõnda tähtsad valimiskogus. Valimiskogus on otsustavad kogukondade esindajad," sõnas Tsahkna.

Kaljurand kohtus täna Vabaerakonnaga

Ainuke parlamendierakond, kellega Kaljurand nüüd niiöelda iseseisva kandidaadina kohtunud on, on Vabaerakond. "Meil see põgus kohtumine toimus täna varahommikul faktsioonis," ütles ERR-ile parteijuht Andres Herkel.

Herkel märkis, et Vabaerakonna toetus pärast Kaljurannaga kohtumist on endiselt Allar Jõksi taga.

"Tema kandideerimine seda olukorda nüüd on kindlasti oluliselt muutnud, aga meie allkirjad ja toetus on Allar Jõksi selja taga," kinnitas Herkel.

"Kui siin tuleb mingisuguseid teise valiku valiku avaldamise kohti, siis see, kuidas fraktsiooni liikmed seda teevad, oleme me algusest peale vabaks jätnud," märkis Herkel.

Samas lisas ta, et kui Allar Jõks peaks teise vooru edasi saama jääb Vabaerakond tõenäoliselt teda toetama.

Herkeli sõnul ei pea ta võimalikuks, et erakonnad valimiskogus mingi kokkuleppe saavutaksid. "Kahe vooru vahel on nii vähe aega, et seal neid kokkuleppeid sündida ei saa. Praegu ma näen seda, et see erakondade mingi kokkuleppe lahenduse otsimise aeg on mööda lastud," lõpetas Herkel.

Erakondade esindajad olid nõus, et paljud kandidaadid on valimiskokku minnes üsna võrdsel positsioonil.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: