Lehis: kinnisvara on maksuobjektina hea, kuid inimesed ei peaks seda õiglaseks ({{commentsTotal}})

Lasse Lehis
Lasse Lehis Autor/allikas: ERR

Maksumaksjate liidu esimees Lasse Lehis ütleb, et kinnisvaramaksust on räägitud ka varem ning iseenesest sobiks see hästi kohalikele omavalitsustele, kuid põhiprobleemiks saaks ilmselt maksumaksjate ebaõiglustunne.

Presidendikandidaat Siim Kallas märkis teisipäeval ilmunud Postimehe arvamusloos, et Eesti omavalitsuste rahastamise aluseks on üksikisiku tulumaksu ümberjaotamine, kuid puudub mujal maailmas tavaline kinnisvaramaks (omandimaks), mis moodustab kopsaka osa omavalitsuse tuludest ning praegune süsteem ei ole hea.

Lasse Lehis rääkis intervjuus Vikerraadiole, et kinnisvaramaksust on räägitud palju ning erinevalt Eestist maksustataksegi paljudes Euroopa maades ka hooneid.

"Selliseid ettepanekuid on Eestis tehtud. Kinnisvara on sobilik maksuobjekt omavalitsustele, sest ta on väga konkreetse kohaga seotud ja kinnisvara omanik suuremal või vähemal määral selle omavalitsuse avalikke teenuseid kasutab," märkis Lehis.

Sellegipoolest on ta maksu kehtestamise võimalikkuse suhtes skeptiline, sest Eesti inimestel on n-ö traagiline minevik selja taga, mis puudutab omandisuhteid.

"Ehk siis omandi maksustamine tuletab väga paljudele valusalt meelde eelmise sajandi vapustusi, kus inimestelt on vara ära võetud ja muidki asju tehtud. Sellepärast meil ei ole sellist ühiskondlikku positiivset suhtumist, nagu näiteks Lääne-Euroopas, kus on rikkad aadlisuguvõsad, kes on aastasadu oma mõisa ja maad omanud - seal tundub maamaks õiglane," rääkis Lehis.

"Aga Eestis, kus me maksustaks suvekodusid või tagastatud talusid, siis inimesed ei pea sellist maksu õiglaseks. See on nagu põhiline probleem," lisas ta.

Maksumaksjate liidu esimees märkis, et kui inimlik pool kõrvale jätta, siis maamaks on praegu see allikas, mida põhimõtteliselt saaks rohkem ära kasutada, sest praegu kasutatav maa hind on pärit aastast 2001.

"On teada, et keskkonnaministeerium plaanib maa hindamise korda muuta, mis võibki ilma muude ümberkorraldusteta tähendadagi mõnes kohas viie- või kümnekordset maamaksu tõusu. See võib tekkida ilma presidendikandidaadi heade mõteteta täiesti automaatselt," ütles Lehis.

Maamaksu laekub aastas suurusjärgus 57-58 miljonit eurot aastast, samal ajal kui riigi maksutulud kokku on ligi 7 miljardit. Seega maamaksu osa on üsna väike.

Omavalitsuste tulubaasis on protsent kõrgem, aga ka omavalitsuste põhituluallikas on füüsilise isiku tulumaks. "Tulumaksu laekub omavalitsustele ligi miljard eurot, siis ikkagi on see maamaks selle kõrval üsna väike. Kui maamaksu maht kahe- või kolmekordistub, siis iseasi on, kuidas see jaguneb."

Lehis rõhutas, et kui koduomaniku maamaksuvabastus säilib, pole sügavat mõtet hakata raha kulutama ja maju hindama, sest suurem osa jääks maksuvabaks.

"Laias laastus jääks kaubanduskeskused ja ärihooned, mida maksustada ja mida maapiirkondades on vähe. Seal on valdavalt põllu- ja metsamaa, mille suhtes midagi suurt ei muutuks. Kinnisvara osa puudutab linnasid, eelkõige Tallinna. Tal on reaalne rahaline väärtus taga ainult juhul, kui maamaksuvabastus ära kaotatakse," selgitas Lehis.

Kui haldusreformi käigus muudetakse omavalitsuse ülesandeid ja pädevust, tuleks Lehise arvates läheneda kulupõhiselt. Tuleks vaadata, palju on omavalitsustel vaja, et üht või teist ülesannet täita. Rahastamine ei peaks Lehise arvates toimuma kohalike maksude kaudu, vaid riigipoolse ümberjagamise teel. "Tasandusfond, tulumaksu jaotamise valem. Pigem muuta neid," soovitas ta.

 

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: Vikerraadio, "Uudis+"



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: