Lehis: kinnisvara on maksuobjektina hea, kuid inimesed ei peaks seda õiglaseks ({{commentsTotal}})

Lasse Lehis
Lasse Lehis Autor/allikas: ERR

Maksumaksjate liidu esimees Lasse Lehis ütleb, et kinnisvaramaksust on räägitud ka varem ning iseenesest sobiks see hästi kohalikele omavalitsustele, kuid põhiprobleemiks saaks ilmselt maksumaksjate ebaõiglustunne.

Presidendikandidaat Siim Kallas märkis teisipäeval ilmunud Postimehe arvamusloos, et Eesti omavalitsuste rahastamise aluseks on üksikisiku tulumaksu ümberjaotamine, kuid puudub mujal maailmas tavaline kinnisvaramaks (omandimaks), mis moodustab kopsaka osa omavalitsuse tuludest ning praegune süsteem ei ole hea.

Lasse Lehis rääkis intervjuus Vikerraadiole, et kinnisvaramaksust on räägitud palju ning erinevalt Eestist maksustataksegi paljudes Euroopa maades ka hooneid.

"Selliseid ettepanekuid on Eestis tehtud. Kinnisvara on sobilik maksuobjekt omavalitsustele, sest ta on väga konkreetse kohaga seotud ja kinnisvara omanik suuremal või vähemal määral selle omavalitsuse avalikke teenuseid kasutab," märkis Lehis.

Sellegipoolest on ta maksu kehtestamise võimalikkuse suhtes skeptiline, sest Eesti inimestel on n-ö traagiline minevik selja taga, mis puudutab omandisuhteid.

"Ehk siis omandi maksustamine tuletab väga paljudele valusalt meelde eelmise sajandi vapustusi, kus inimestelt on vara ära võetud ja muidki asju tehtud. Sellepärast meil ei ole sellist ühiskondlikku positiivset suhtumist, nagu näiteks Lääne-Euroopas, kus on rikkad aadlisuguvõsad, kes on aastasadu oma mõisa ja maad omanud - seal tundub maamaks õiglane," rääkis Lehis.

"Aga Eestis, kus me maksustaks suvekodusid või tagastatud talusid, siis inimesed ei pea sellist maksu õiglaseks. See on nagu põhiline probleem," lisas ta.

Maksumaksjate liidu esimees märkis, et kui inimlik pool kõrvale jätta, siis maamaks on praegu see allikas, mida põhimõtteliselt saaks rohkem ära kasutada, sest praegu kasutatav maa hind on pärit aastast 2001.

"On teada, et keskkonnaministeerium plaanib maa hindamise korda muuta, mis võibki ilma muude ümberkorraldusteta tähendadagi mõnes kohas viie- või kümnekordset maamaksu tõusu. See võib tekkida ilma presidendikandidaadi heade mõteteta täiesti automaatselt," ütles Lehis.

Maamaksu laekub aastas suurusjärgus 57-58 miljonit eurot aastast, samal ajal kui riigi maksutulud kokku on ligi 7 miljardit. Seega maamaksu osa on üsna väike.

Omavalitsuste tulubaasis on protsent kõrgem, aga ka omavalitsuste põhituluallikas on füüsilise isiku tulumaks. "Tulumaksu laekub omavalitsustele ligi miljard eurot, siis ikkagi on see maamaks selle kõrval üsna väike. Kui maamaksu maht kahe- või kolmekordistub, siis iseasi on, kuidas see jaguneb."

Lehis rõhutas, et kui koduomaniku maamaksuvabastus säilib, pole sügavat mõtet hakata raha kulutama ja maju hindama, sest suurem osa jääks maksuvabaks.

"Laias laastus jääks kaubanduskeskused ja ärihooned, mida maksustada ja mida maapiirkondades on vähe. Seal on valdavalt põllu- ja metsamaa, mille suhtes midagi suurt ei muutuks. Kinnisvara osa puudutab linnasid, eelkõige Tallinna. Tal on reaalne rahaline väärtus taga ainult juhul, kui maamaksuvabastus ära kaotatakse," selgitas Lehis.

Kui haldusreformi käigus muudetakse omavalitsuse ülesandeid ja pädevust, tuleks Lehise arvates läheneda kulupõhiselt. Tuleks vaadata, palju on omavalitsustel vaja, et üht või teist ülesannet täita. Rahastamine ei peaks Lehise arvates toimuma kohalike maksude kaudu, vaid riigipoolse ümberjagamise teel. "Tasandusfond, tulumaksu jaotamise valem. Pigem muuta neid," soovitas ta.

 

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: Vikerraadio, "Uudis+"



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema