Saksa ja Balti välisministrid arutasid julgeolekuolukorra ja EL-i tuleviku üle ({{commentsTotal}})

Matti Maasikas, Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Leedu välisminister Linas Linkevičius.
Matti Maasikas, Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, Leedu välisminister Linas Linkevičius. Autor/allikas: Välisministeerium

Riias toimus iga-aastane Saksamaa ja Balti riikide välisministrite kohtumine, kus Eestit esindas eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas. Kohtumisel arutati riikidevahelisi suhteid, julgeolekuolukorda regioonis, välispoliitika väljakutseid ja EL-i tulevikku.

Maasikas ütles, et Saksamaa ja Balti riikide koostöö on tänasel päeval eriti oluline just Euroopa Liidu asjades.

"Euroopa Liit on meie ühine raamistik ja ühtlasi ka meie ühine vastutus – peame koos tagama, et Euroopa Liit oleks tugev, arenemisvõimeline ning ühtne. Selleks peab Euroopa Liit olema oma kodanike silmis usaldusväärne, võimeline lahendama kriise ning viima ellu oma poliitikaid ja eesmärke," rääkis ta.

Maasikas kinnitas, et Eesti hindab kõrgelt Balti riikide häid suhteid Saksamaaga. Ta tänas Saksa välisministrit Frank-Walter Steinmeierit Saksamaa kasvava panustamise eest Läänemere regiooni julgeolekusse, sealhulgas Balti õhuturbemissiooni.

"Läänemere regioon on nii Balti riikide kui ka Saksamaa jaoks omaette prioriteet ja mul on hea meel, et oleme ühiselt selle julgeolekusse panustanud," rõhutas ta.

Maasikas ning Läti, Leedu ja Saksamaa välisministrid kinnitasid kohtumisel oma valmisolekut julgeolekualast koostööd tugevdada ning viia ellu NATO Walesi ja Varssavi tippkohtumistel vastuvõetud otsused.

Ühtlasi märkis kohtumine 25. aastat diplomaatiliste suhete taastamisest Saksamaa ja Balti riikide vahel.

Maasika sõnul on 1994. aastast toimuvad Saksamaa ja Balti riikide välisministrite kohtumised igati tulemuslikud.

"Regulaarsed kohtumised aitavad meil omavahelist koostööd paremini planeerida ning järjepidevust hoida. Saksamaa on meie jaoks oluline partner, liitlane ja sõber," ütles Maasikas.

Ühtlasi osales Matti Maasikas koos välisministritega arutelul Euroopa Liidu tuleviku teemal. Arutelust osavõtnud tõdesid, et Euroopa Liit peab erilist tähelepanu pöörama oma kodanike huvide kaitsele - kindlustama välispiire, võitlema terrorismiga, tugevdama siseturgu ja arendama digitaalset siseturgu.

Toimetaja: Merili Nael



Ida-Euroopas müüakse sadu tooteid, mille kvaliteet on Lääne-Euroopa sama nimega kaubast kehvem.

EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

ERAKONDADE REITINGUD

Tallinn valib: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa

KIRJANIKE LIIT 95
Saksamaa valimised
Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: