EL-i läbirääkija: Brexiti lepe peaks sündima enne 2019. aasta valimisi ({{commentsTotal}})

Lipud.
Lipud. Autor/allikas: Philippe Huguen/AFP/Scanpix

Euroopa Parlamendi Brexiti läbirääkija Guy Verhofstadt ütles, et lepe Suurbritannia lahkumise kohta peaks sündima enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aasta mais või juunis.

Verhofstadt kirjutas sellest Twitteris, vahendas BBC.

Tema osaleb Brexiti kõnelustel koos Euroopa Komisjoni ja ministrite nõukogu esindajatega.

Läbirääkimised lahkumisleppe üle algavad ilmselt 2017. aastal.

Suurbritannia peaminister Theresa May on öelnud, et ta ei algata artikkel 50, mis käivitaks Brexiti kõnelused, enne järgmist aastat, kuna selleks on vaja teha vajalikke ettevalmistusi.

Verhofstadt ütles Strasbourgis ajakirjanikele, et Euroopa Parlament peab andma leppele nõusoleku ja seetõttu on mõistlik, kui Parlament on algusest peale protsessi kaasatud.

"Ma tahan, et Suurbritannia käivitaks artikkel 50 võimalikult kiiresti, et me jõuaksime läbirääkimistega lõpule 2019. aastaks. Ma ei kujuta ette, et me alustame järgmist seadusandlikku tsüklit ilma kokkuleppeta Suurbritannia lahkumise kohta," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: