Sester kinnisvaramaksu ideest: tundub, et liberaalsusest tahetakse minna sotsialismi ({{commentsTotal}})

Rahandusminister Sven Sester (IRL) on kriitiline presidendikandidaat Siim Kallase pakutud kinnisvaramaksu suhtes, leides, et liberaalsusega sel pistmist pole.

"Mul on küsimus Reformierakonnale, et kas nad on vahetanud oma stiili, et tundub, et liberaalsusest on mindud sotsialismi laadi. Ja mul tekib ka küsimus, et kui Mustamäel elav pensionär peab ühel hetkel hakkama maksma 100 või 200 eurot oma korteri eest, et kas see on see poliitika, mida me tahaksime," kommenteeris Sester "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) seevastu leiab, et kinnisvara maksustamise ideed tasub arutada. "Nagu ka muid asju, mis puudutavad maksusüsteemi, sest meil ei ole maksusüsteem kivisse raiutud."

Siim Kallas märkis Postimehe arvamusloos, et Eesti omavalitsuste rahastamise aluseks on üksikisiku tulumaksu ümberjaotamine, kuid puudub mujal maailmas tavaline kinnisvaramaks (omandimaks), mis moodustab kopsaka osa omavalitsuse tuludest ning praegune süsteem ei ole hea.

"Kinnisvaramaks võib olla tõhus regionaalpoliitika vahend. Rikkamates piirkondades võib kinnisvaramaksu määr (laekumine on niikuinii) olla kõrgem, vaesemates piirkondades madal või üldse puududa," tõdes Kallas.

Maksumaksjate liidu esimees Lasse Lehis ütles, et kinnisvaramaksust on räägitud ka varem ning iseenesest sobiks see hästi kohalikele omavalitsustele, kuid põhiprobleemiks saaks ilmselt maksumaksjate ebaõiglustunne.

"Ehk siis omandi maksustamine tuletab väga paljudele valusalt meelde eelmise sajandi vapustusi, kus inimestelt on vara ära võetud ja muidki asju tehtud. Sellepärast meil ei ole sellist ühiskondlikku positiivset suhtumist, nagu näiteks Lääne-Euroopas, kus on rikkad aadlisuguvõsad, kes on aastasadu oma mõisa ja maad omanud - seal tundub maamaks õiglane," rääkis Lehis.

Toimetaja: Priit Luts



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: