Sester kinnisvaramaksu ideest: tundub, et liberaalsusest tahetakse minna sotsialismi ({{commentsTotal}})

Rahandusminister Sven Sester (IRL) on kriitiline presidendikandidaat Siim Kallase pakutud kinnisvaramaksu suhtes, leides, et liberaalsusega sel pistmist pole.

"Mul on küsimus Reformierakonnale, et kas nad on vahetanud oma stiili, et tundub, et liberaalsusest on mindud sotsialismi laadi. Ja mul tekib ka küsimus, et kui Mustamäel elav pensionär peab ühel hetkel hakkama maksma 100 või 200 eurot oma korteri eest, et kas see on see poliitika, mida me tahaksime," kommenteeris Sester "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) seevastu leiab, et kinnisvara maksustamise ideed tasub arutada. "Nagu ka muid asju, mis puudutavad maksusüsteemi, sest meil ei ole maksusüsteem kivisse raiutud."

Siim Kallas märkis Postimehe arvamusloos, et Eesti omavalitsuste rahastamise aluseks on üksikisiku tulumaksu ümberjaotamine, kuid puudub mujal maailmas tavaline kinnisvaramaks (omandimaks), mis moodustab kopsaka osa omavalitsuse tuludest ning praegune süsteem ei ole hea.

"Kinnisvaramaks võib olla tõhus regionaalpoliitika vahend. Rikkamates piirkondades võib kinnisvaramaksu määr (laekumine on niikuinii) olla kõrgem, vaesemates piirkondades madal või üldse puududa," tõdes Kallas.

Maksumaksjate liidu esimees Lasse Lehis ütles, et kinnisvaramaksust on räägitud ka varem ning iseenesest sobiks see hästi kohalikele omavalitsustele, kuid põhiprobleemiks saaks ilmselt maksumaksjate ebaõiglustunne.

"Ehk siis omandi maksustamine tuletab väga paljudele valusalt meelde eelmise sajandi vapustusi, kus inimestelt on vara ära võetud ja muidki asju tehtud. Sellepärast meil ei ole sellist ühiskondlikku positiivset suhtumist, nagu näiteks Lääne-Euroopas, kus on rikkad aadlisuguvõsad, kes on aastasadu oma mõisa ja maad omanud - seal tundub maamaks õiglane," rääkis Lehis.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: